Støre ja tema liitlastest väikeparteide blokk võitis parlamendis 169 kohast 87, kui loetud oli 99 protsenti häältest. Parempoolne opositsioon sai 82 kohta, kusjuures senine suurim opositsioonijõud, konservatiivid, said ühe oma halvima valimistulemuse viimastel aastakümnetel.

See tulemus tähendab, et Støre moodustab suure tõenäosusega valitsuse nelja teise vasakpoolse partei toel.

Esmaspäeva õhtul Oslos oma toetajatele pöördudes ütles Støre, et tulemus näitab, et sotsiaaldemokraatidel on võimalik valimisi võita isegi siis, kui parempoolsed jõud on Euroopas tõusuteel, vahendas väljaanne Politico Norra meediakanalit VG.

Võimulpüsimiseks vajab 65-aastane Støre ilmselt kõigi ülejäänud nelja vasakpoolse erakonna toetust, jäädes neist sõltuvaks oluliste õigusaktide, näiteks eelarvete vastuvõtmisel. Nende toetuse saamiseks seisab ta tõenäoliselt silmitsi raskete aruteludega sellistes küsimustes nagu jõukate maksutõusud, tulevased naftauuringud ja Norra kahe triljoni dollari suuruse riikliku investeerimisfondi osaluste müük Iisraeli ettevõtetest.

Vasakblokk on aga lõhenenud näiteks naftapuurimise küsimuses, Tööpartei soovib puurimist jätkata, rohelised on sellele vastu. Mõlemad toetavad tihedaid suhteid Euroopa Liiduga ja pikemas perspektiivis ka võimalikku liikmelisust – millele on aga vastu nii Keskerakond kui ka äärmusvasakpoolsed, samuti enamik norralasi. Äärmusvasakpoolsed tahavad, et Norra pensionifond, mis on maailma suurim riiklik investeerimisfond, loobuks investeeringutest Iisraelis, millele Tööpartei vastu seisab.

"Støre jätkab peaministrina, kuid palju keerulisemas parlamentaarses olukorras, kus ta sõltub valitsemisel viiest parteist," ütles Tromsø ülikooli politoloogia dotsent Jonas Stein Reutersile.

Progressipartei tegi rekordtulemuse

Immigratsioonivastane parempopulistlik Progressipartei saavutas oma ajaloo parima tulemuse üleriigilistel valimistel, kahekordistades oma häälte osakaalu umbes 24 protsendini (48 kohta partlamendis) ja langetades konservatiivid parlamendis suuruselt kolmandaks jõuks. Konservatiivide juht Erna Solberg ütles, et võtab isikliku vastutuse oma partei kehva tulemuse eest.

Vaatamata vasakpoolsete võidule näitas esmaspäevane hääletus konservatiivsete valijate seas veelgi suuremat nihet paremale.

Sylvi Listhaugi (47) juhitud Progressipartei kindlustas 169-kohalises parlamendis endale 48 kohta, mis on enam kui kaks korda rohkem kui neli aastat tagasi, kuna partei lubadus suurtest maksukärbetest näis olevat paljude valijate seas vastukaja leidnud.

Listhaug, kes nimetab oma eeskujudeks Ronald Reagani ja Margaret Thatcherit, tegi kampaaniat, väites, et avalik sektor kulutab liiga palju sellistes valdkondades nagu rahvusvaheline abi ja rohelise energia toetused.

"Noored on tänapäeval palju parempoolsemad kui varem. Ma arvan, et Progressipartei on võitnud suure osa noorte häältest, eriti noorte meeste seas," ütles Eirik Loekke, Oslos asuva liberaalse mõttekoja Civitas liige.

Ükski parempoolsetest parteidest, mis kohti võitsid, sealhulgas endise peaministri Erna Solbergi konservatiivid, pole püüdnud USA presidendi Donald Trumpi toetust, erinevalt mõnest oma kolleegidest mujal Euroopas.

Støre on olnud vasaktsentristliku koalitsioonivalitsuse peaminister alates viimastest valimistest 2021. aastal.

Støre positsioonide paranemine arvamusküsitlustes sel aastal on tihedalt seotud populaarse endise NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi naasmisega valitsusse, kellest sai veebruaris rahandusminister. Mõne päeva jooksul pärast tema ametisse nimetamist, mida nimetatakse "Stoltenbacki efektiks", millega tõusis Tööpartei populaarsus 10 protsendipunkti võrra.

Norra 169-liikmelise parlamendi ehk Stortingi valimise õigus oli umbes 4,3 miljonil inimesel riigi 5,6-miljonilisest elanikkonnast. TV2 andmetel oli valimisaktiivsus sel aastal 79 protsendi ringis.