Aas selgitas, et Ojal oli lossikeskuse arendusfirmas Põltsamaa Vallavara OÜ kaks eri lepingut, millest katkestati vaid juhatuse liikme leping ja soovi korral poleks ta pidanud Põltsamaa lossi ja külastuskeskuse juhi kohalt üldse lahkuma.

"Oja üks leping oli juhatuse liikme leping ja teine oli tööleping lossi juhtimiseks. Tööleping oli tal seni 0,3 kohta, aga tegime talle nüüd ettepaneku tulla tööle täiskohaga. Muuseumiga saaks ta vabalt edasi tegeleda," ütles Aas.

Oja tööga Põltsamaa Vallavaras polnud Aas aga enda sõnul rahul.

"Juhatuse liikme lepingu lõpetamise ettepaneku Ojale tõepoolest tegime, sest Oja ei ole inimene, kes sobiks ettevõtte juhiks," sõnas Aas.

"Põltsamaa Vallavara OÜ-s on olnud juriidilisi probleeme: üks kriminaalasi, üks väärteoasi. Kriminaalasi oli algatatud ettevõtte enda kohta. Avalikus sektoris on tavaline, et juhtkond võtab vastutuse. Seal olid juhtimisprobleemid," kirjeldas Aas Oja vallandamise põhjuseid.

Samuti sõnas Aas, et Põltsamaa Vallavara on ettevõte, kuhu on kunagi tarbetult palju asju kokku kuhjatud: Kuningamäe spordi- ja vabaajakeskus, Põltsamaa loss, investeeringud.

"Tuleb need tegevused lahti võtta," sõnas Aas.

Oja: ma ei soovinud külastuskeskuse juhina jätkata

Oja peab oma vallandamist aga poliitiliseks – valimised on tulemas.

"Põltsamaal vahetunud vallavõim otsustas Põltsamaa Vallavara juhatuse liikmed tagasi kutsuda. Esimesena olen mina tagasi kutsutud. Asemele pandi ka üks juhatuse liige, kelle ülesandeks on OÜ majandustegevust kontrollida," kirjeldas Oja septembri alguses toimunut.

Oja tunnistas, et Aas oli talle tõepoolest töölepinguga jätkamist pakkunud.

"Mulle pakuti jätkamist töölepinguga külastuskeskuse juhina, aga kuna ma tajun, et toimunu on enne valimisi natukene poliitiline, siis sellest ma loobusin. Seda ka põhjusel, et olen hästi kursis lossikompleksi ja ettevõtte üksikute töölõikudega ning meeskonna liikmete töökoormusega, mille tõttu ma ei näe põhjust, et neid tööülesandeid peaks jagama kahele inimesele," rääkis Oja.

Üheks põhjuseks mitte jätkata nimetas Oja ka seda, et edaspidi ei saaks ta omade ehitajatega jätkata ja eelistatud oleks välise ehitusteenuse hankimine.

"Seega ma pigem ei koorma endale töökoha loomisega valla rahakotti ja loobun sellest pakkumisest. Neis ülesannetes, eriti vastu talve, mil ehitustöid ei ole ja arendusprojektid on plaanis viia jooksvalt üle vallamajja, saab kenasti hakkama ka üks inimene," lausus Oja.

Oja ütles, et uus võim on Põltsamaa Vallavara OÜ-le ette heitnud rida kahtlustusi, kuid selgitusi nende osas justkui ei võeta kuulda.

"Olen korduvalt selgitusi jaganud, nii suuliselt kui kirjalikult, nii vallavanemale kui valitsuse liikmetele, enda meelest piisava põhjalikkusega puuduliku konteksti pinnalt tekkinud kahtlustustele selgitusi jaganud," sõnas ta.

Oja: kriminaaluurimise esiletoomine on poriloopimine

Ajaleht Vooremaa kirjutas, et suve keskpaigas tuli välja, et Põltsamaa Vallavara ja selle arendusjuhi, endise abivallavanema Kristi Klaose suhtes on algatatud kriminaaluurimine paari aasta taguse tänavavalgustuse projekti pärast.

Kriminaaluurimist kommenteerides ütles Oja, et see puudutab vallas koordineeritud projekte.

"Põltsamaa Vallavara on ettevõtte, mis on juriidiline keha nende projektide elluviimisel ja ei tohi unustada, et tänavavalgustuse projekti koordineerimine on toimunud siiski läbi vallamaja vastavate osakondade ja toonaste vallavõimude teadmisel. Seda on aga meile Taavi Aasa poolt tõesti ette heidetud, et käimas on kriminaaluurimine ja väidetavalt me ei tee politseiuurijatega koostööd," lausus Oja.

Oja sõnul koostööd politseiga siiski tehakse.

"Minu hinnangul on kriminaalmenetluse asjaolude võimendamine poliittehniline poriloopimine. Poliitiku mure, mis väljendub vahetult enne valimisi, pole üldjuhul siiras," ütles Oja.

Oja lisas, et ka etteheited lossikompleksi ehitustöödel võõrtööjõu kasutamise kohta on absurdsed.

"Just ukraina ehitajad on hinnatud spetsialistid ajalooliste müüride taastamisel. Oma ehitusbrigaadi palkamine on olnud meie ehitusmahtude ning enam kui viis aastat väldanud ehitustegevuse juures kordades odavam kui kõigi tehtud ehitustööde tellimine väliselt teenusepakkujalt," rääkis Oja.

Muret Oja lahkumise üle on väljendanud ka muuseumijuhte ühendav esindusorganisatsioon.

KOMMENTAAR

Põltsamaa lossi juht kaotas poliitiliste tõmbetuulte tõttu päevapealt töö

Tarkusepäeval šokeeris muuseumivaldkonda uudis, et OÜ Põltsamaa Vallavara juhatuse liige ning Põltsamaa lossi juht ja eestvedaja Egle Oja kaotas päevapealt töö. Põltsamaa vallavalitsus otsustas senise juhatuse liikme tagasi kutsuda ning määras ametisse uue inimese.

Osaühingul, mis Põltsamaa lossi haldab, ainsaks osanikuks on Põltsamaa vald ning nõukogu puudub. Seega on vallal juriidiliselt õigus igal hetkel juht, kes enam ei meeldi, välja vahetada. Sellistel puhkudel oleks korrektne konkreetsete puudujääkide väljatoomine ning võimaluse andmine nende likvideerimiseks. Põltsamaal paraku nii ei läinud. Egle Oja jäi võimuvahetuse järel poliitiliste tõmbetuulte kätte ning taas ei olnud kedagi, kes seisaks juhi selja taga.

Selle loo puhul on mitmeid olulisi mõttekohti. Esiteks, avalikus sektoris ei ole hea tava juhte ametisse määrata ilma avaliku konkursita. Jah, juriidiliselt on see võimalik, aga see ei sobitu kuidagi hea avaliku halduse ja avatud juhtimise põhimõtetega.

Teiseks, on tavatu ja hea avaliku halduse tavadega vastuolus olukord, kus muuseumi haldab osaühing, millel puudub nõukogu, kus oleks esindatud erinevate osapoolte huvide eest seisvad liikmed.

Kolmandaks on kõnealune olukord taas üks näide sellest, kui erinevad on Eestis muuseumide juhtimismudelid ning tõestab, et muuseumide juhid jäävad keerulistes olukordades sageli vajaliku toeta.

Eesti Muuseumide Liit on koostamas muuseumide juhtimise hea tava põhimõtteid, mis selgitavad erinevate osapoolte – muuseumi juht, asutaja, nõukogu/nõunike kogu – rolle ja ülesandeid. Muuseumide juhtimise hea tava võiks tulevikus aidata sarnaseid olukordi vältida ning põhimõtete järgimine tagab ka juhile vajaliku toe ja seljataguse.

Muuseas, see sama Põltsamaa vald andis Egle Ojale 2024. aastal Põltsamaa valla teenetemärgi, tunnustades tema tööd Põltsamaa valla arengu toetamisel ning Põltsamaa lossikompleksi arendamisel. Egle Oja algatas ja juhtis mitmeid arendusprojekte, mille tulemusel avati pea neli aastat kestnud ehitustööde järel 2023. aastal uuenenud Põltsamaa lossikompleks külastajatele. Tänu restaureerimisele võeti kasutusele kompleksi kaks ajaloolist hoonet, korrastati lossihoov ja rajati uus laululava. Lossi väravahoonest sai lossi seitsme ja poole sajandi pikkust ajalugu tutvustav külastuskeskus.

Kurb, et suure turismipotentsiaaliga ning piirkonna ajalugu hoidev ja tutvustav mäluasutus on valla võimuvõitlusele jalgu jäänud. Kokkuvõttes on Põltsamaa vald see, kes antud olukorras kaotajaks jääb. Vald on kaotanud võimeka juhi ning on oma asjaajamisega tekitanud iseendale olulise mainekahju. Egle Oja leiab kindlasti mõne uue põneva väljakutse ja loodetavasti seekord organisatsioonis, kus tahetakse ja osatakse võimekaid juhte hinnata ja toetada.

Marleen Viidul,
Eesti Muuseumide Liidu tegevjuht