Keldo märgib kooskõlastuskirjas energeetika- ja keskkonnaministrile Andres Sutile, et kui energiamajanduse arengukava (ENMAK) majanduslike mõjude analüüsi järgi investeeritakse kokku 7,6 miljardit eurot ning selle pealt laekub riigile maksutulu 1,1 miljardit, siis jääb 6,5 miljardit eurot puudu. "Palume selgitada, kuidas on plaanis võimalikke investeeringuid rahastada," kirjutab Keldo.

Probleem on Keldo sõnul ka see, et ENMAK-i järgi tehtavatest investeeringutest umbes kaks kolmandikku on import ehk raha läheb otse riigist välja. "Kas arengukava koostamise protsessis on analüüsitud ka võimalusi, kuidas on võimalik maksimaalselt investeeringuteks minevat raha jätta Eesti majandusse," küsis Keldo.

Samuti on majanduslike mõjude all märgitud, et ENMAK-iga kaasnev kulude kasv kantakse edasi tarbijatele, kuid eesmärgina on kirjas ka, et Eesti elektrihind ei tohi tõusta naaberriikide hinna suhtes. Keldo soovib teada, mis alustel on selline eeldus tehtud.

Põlevkivisektori kohta märgib Keldo, et energiajulgeoleku tagamiseks peab ENMAK hea seisma ka vedelkütuste tootmise ja sektori jätkusuutlikkuse eest ning seega tuleb arengukavas käsitleda ka riigi vaadet põlevkiviõli tootmisele.

"Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, mille vedelkütuste väljavedu on suurem kui sissevedu, sektoril on märkimisväärne majandusmõju. Põlevkiviõli on ka kohalik toode, mida saab maagaasi ja vedelkütuse tarnehäirete korral kasutada kütteks nii kaugküttesoojuse tootmiseks kui tööstustes. 2022. ja 2023. aasta maagaasi varustusraskuste tingimustes on põlevkiviõli kasutusvõimekus kaardistatud," kirjutas Keldo.

Keldo juhtis ka tähelepanu, et kui põlevkivisektorit puudutavad õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) meetmed kehtivad varem kokkulepitult aastani 2029, siis ENMAK-is aastani 2035.

"Kas näete vajadust hinnata, kas ÕÜF-i meetmed vajavad pikendamist ka pärast ÕÜF-i selle perioodi lõppu seoses arengukava plaanidega," küsis Keldo.

Keldo kirjas märgitakse ka, et praeguses eelnõus on energiamajandust käsitletud liigselt eraldiseisvalt, rõhutamata seoseid ülejäänud majanduse ja ka teiste valdkondadega, millest sõltub energiamajanduse eesmärkide saavutamine. Näiteks tuleks ENMAK siduda süsteemsemalt innovatsiooni- ja ekspordipoliitikaga ning hinnata, kuidas Eesti energiapoliitika mõjutab meie konkurentsivõimet ja investeerimiskeskkonda võrreldes Põhjamaade ja Lääne-Euroopaga, kirjutas Keldo.

Keldo sõnul kooskõlastab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ENMAK-i eelnõu, kui nende märkustega arvestatakse.