"Jälgime tähelepanelikult, mis toimub Tallinna kaitseväe kalmistul. Viimase kontrollkäigu ajal avastasime, et sektoris B3 on aprillis Vene saatkonna kulul taastatud Nõukogude sõjaväelaste hauatähised aluselt maha võetud ja pandud otse maa peale. Kuna need dolomiidist plaadid ei pea maapinnaga kokkupuutel kaua vastu, kuid kalmistut haldav Eesti sõjamuuseum ei luba neid asendada vastupidavamast materjalist tähistega, siis on need nüüd sisuliselt "porri surutud"," kirjutas Vene saatkond avalduses.

Saatkond nimetas topeltstandardiks asjaolu, et samasse ritta on püstitatud uued graniidist mälestuskivid Eesti Vabadussõjas osalenute auks.

"Saatkond esitas Eesti välisministeeriumile noodi, milles mõistab hukka jätkuva "riikliku vandaalitsemise". Samuti tuletame meelde, et sõjahaudade ja mälestuspaikade rüvetamine, ka väljaspool Venemaa piire, on kriminaalkorras karistatav," seisis avalduses.

Eesti sõjamuuseumi juht Hellar Lill ütles ERR-ile, et sõjamuuseumi jaoks ei ole siin midagi uut. "Me oleme ka ju varem Vene saatkonnaga sel teemal suhelnud. Me oleme ka varasematel aastatel nendega sel teemal kirjavahetuses olnud ja selgitanud, mida me seal teeme. Aga loomulikult nad on ka varem igasuguste asjade peale, mida me seal kaitseväe kalmistul selle taastamise nimel teeme, oma arvamust avaldanud. Nende nägemus on ju sellest teine," kommenteeris Lill.

Lill rääkis, et sõjamuuseum taastab järgemööda Eesti kaitseväelaste hauatähiseid samas sektoris, mis hävitati 1949. ja 1950. aastal.

"Ja sinna on hiljem peale maetud Nõukogude sõjaväelased. Kuigi on olemas ka kahtlus, et võib-olla ei ole maetud, et võib-olla on lihtsalt kenotaafid pandud. Igatahes need kenotaafid seal on. Ja kui me neid Eesti omasid taastame, siis me ei võta neid Nõukogude omasid ära, küll aga me paneme need horisontaalselt maapinnale. See on ka arhitekti soovitus, et ei tekiks sellist arhitektoonilist kaost. Selles ei ole midagi erakordset, paljudes surnuaedades ka Euroopas on selline tava, et tahvel ongi maapinnaga tasa," lausus Lill.

Seda nimetab aga Vene saatkond Nõukogude sõjaväelaste matmispaikade ja mälestuspaikade rüvetamiseks. "Noh, jah. Selles on iseenesest juba iroonia. Kui nad ütlevad, et tuleb taastada algsel kujul, siis tegelikult on ju see Eesti kaitseväe kalmistu. Ja see, mis seal Nõukogude ajal on tehtud, on päris jube. Kõik need Eesti kaitseväelaste hauad on ju seal suures osas rüvetatud, mida me praegu jõudumööda taastame oma mälestusmärkidega," kommenteeris Lill.

Jutule kriminaalvastutusest ka väljaspool Venemaa piire, vastas Lill, et Eestis kehtivad Eesti seadused.

"Meie siin toimetame ikka oma seaduste järgi ja suhtume ka punaarmeelaste haudadesse väljaspool kaitseväe kalmistut ju tegelikult respektiga," sõnas Lill.

"Me taastame neid igal aastal. Tänavu alles äsja lõpetasime suurusjärgus 20 Eesti kaitseväelase hauakivi taastamise," lisas ta veel.