Stubb: kõne Putiniga kestis poolteist tundi ja sellest teavitati liitlasi

Soome president Alexander Stubb andis teisipäeva pärastlõunal ülevaate oma telefonikõnest Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga. Stubbi sõnul kestis vestlus umbes poolteist tundi ja enne kõnet teavitati peamisi liitlasi, sealhulgas kõiki Põhjamaid.
"Kõne kestis umbes poolteist tundi ja see oli jätkuks 20. oktoobril Oslos toimunud kohtumisele. Kõne toimus koostöös Ukrainaga," ütles Stubb.
Stubb kinnitas, et enne kõnet teavitati peamisi liitlasi, pärast vestlust jagati neile ka selle sisu.
"Enne kõnet teavitasime peamisi liitlasi, sealhulgas kõiki Põhjamaid ning andsime neile pärast kõnet teada ka selle sisust," rääkis Stubb.
Kõnelust kirjeldas Stubb kui asjalikku ja otsekohest. Tema sõnul soovisid Soome ja Norra juht selgitada võimalikke arusaamatusi ning edastada Putinile otse Põhjamaade seisukohti.
"Vestlus president Putiniga oli professionaalne ja otsekohene," ütles Stubb.
"Peaminister (Støre) ja mina pidasime oluliseks, et piiririigid, nagu Soome ja Norra, selgitaksid küsimusi, mis võivad viia arusaamatusteni. Samuti soovisime edastada Venemaa Föderatsiooni presidendile otsekoheseid sõnumeid Põhjamaade, täpsemalt Soome ja Norra, vaatenurgast," rääkis Stubb.
Stubb kinnitas, et Norra ja Soome jätkavad Ukraina toetamist ning töötavad kestliku ja õiglase rahu saavutamise nimel. "Nüüd on loodud eeldused selleks, et novembris võiks Abu Dhabis toimuda kohtumine, millest võtavad osa Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Venemaa ja eurooplased," rääkis Stubb.
Stubb ja Støre kõne Putiniga tekitas Euroopas siiski ka küsimusi. Näiteks Taani peaminister Mette Frederiksen kritiseeris teisipäeval Norra ja Soome juhi vestlust Putiniga.
Soome rahvusringhääling Yle kirjutab, et Stubbi telefonikõne Putiniga oli julge, kuid kogu Euroopa jaoks riskantne samm.
Yle toob välja, et Soome presidendi kantselei rõhutas pressiteates, et Stubb ja Støre osalesid kõneluses oma riikide juhtidena, mitte Euroopa esindajatena. See viitab soovile vältida muljet, nagu oleks kõne toimunud Euroopa Liidu nimel.
Peamine oht seisneb seega selles, et algatust võidakse Euroopa Liidus tajuda iseseisva sammuna, mis võib lõhestada liikmesriike Venemaa suhtes. Euroopa juhid on seni olnud Putiniga läbirääkimiste alustamisel ettevaatlikud, sest Venemaa pole näidanud üles tõsist tahet Ukraina sõja lõpetamiseks.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: Yle










