Kokkuleppe järgi nõustus Saksamaa "Made in Europe" ehk Euroopas toodetud kaupade nõuetega, mille alusel suunataks avalikke vahendeid ja muid toetusi Euroopa tööstusele. Prantsusmaa omakorda nõustus leevendama autode heitkoguste vähendamise eesmärke.  

Kõnelused tähistavad Euroopa suurimate majanduste püüdlust leida lahendusi autotööstuse kriisile. Kriitikute sõnul tehakse aga liiga vähe, et ergutada investeeringuid uutesse sõidukitehnoloogiatesse, mistõttu võib Euroopa autotootjate konkurentsivõime nõrgeneda veelgi.

Elektriautod moodustavad juba ligikaudu 23 protsenti Euroopa turust, kuid müügi kasvust lõikavad kasu eelkõige Hiina tootjad. Samal ajal koondavad Saksa tootjad töötajaid ja sulgevad tehaseid. 

"Aja raiskamisega, aja, mis oleks pidanud olema suunatud meie endi elektriautode konkurentsivõimelisemaks muutmisele, tugevdame lõppkokkuvõttes oma Hiina konkurente," ütles üks tuntumaid Saksamaa autotööstuse eksperte  Ferdinand Dudenhöffer väljaandele Politico. 

Euroopa Parlamendis saavutati eraldi kompromiss, mille kohaselt oleks heitkoguste vähendamise eesmärk 87,5 protsenti. Osa leevendusest võimaldataks autotootjatele tingimusteta, ülejäänu tuleks aga kompenseerida näiteks rohelise terase kasutamisega. 

Ometi pole Prantsusmaa ja Saksamaa kompromiss ega Euroopa Parlamendi kokkulepe autotootjate muresid leevendanud. Saksa autotööstuse lobirühm VDA märkis, et kuigi parlamendi kokkulepe "sisaldab võrreldes Euroopa Komisjoni algse ettepanekuga selgeid täiustusi, ei ole see piisav, et tagada Euroopa kui tootmiskeskuse konkurentsivõimet".

VDA suhtus Prantsusmaa ja Saksamaa kokkuleppesse veelgi kriitilisemalt. Lobirühma hinnangul tuleks autotootjatele anda rohkem paindlikkust ning laiendada "Made in Europe" põhimõtet nii, et see hõlmaks ka teisi riike.

Tööstusorganisatsioonide hinnangul võivad liiga ranged Euroopa päritolunõuded kahjustada suhteid kaubanduspartneritega ja tuua kaasa vastumeetmeid, mis omakorda ohustaksid Euroopa ettevõtete eksporti. Mitme tööstusharu esindajad leiavad, et Saksamaa ohverdas ekspordivõimalused leebemate heitkoguste eesmärkide nimel. 

Prantsusmaa peab kokkulepet diplomaatiliseks võiduks, sest suutis Saksamaa rangemate Euroopa päritolunõuetega nõustuma panna. Samas pole selge, kas teised EL-i liikmesriigid nende tingimustega nõustuvad. Ka heitkoguste eesmärkide lõplik saatus sõltub edasistest läbirääkimistest. 

"See on Euroopa Liidu jaoks väga halb kompromiss. Tegelikult surutakse sellega lihtsalt läbi nende endi siseriiklikke poliitilisi eesmärke," ütles Brüsselis tegutseva mõttekoja Bruegel teadur García Bercero.