Haeska farmi kohta võib vabalt öelda kuulsuste farm. Nimelt on Eesti läbi aegade 500 kõrgeima aastase väljalüpsirekordiga lehmade esikaheksa hulgas just viis lehma sellest farmist.

Nelja-aastane Karamella on kogu oma elu elanud Haeska farmis koos oma ema ja õdedega. "Aktuaalse kaamera" saabudes oli Karamella pisut erutatud, et miks teda järsku üksinda teiste hulgast paela otsas õue toodi ja enne seda veel ka duši alla saadeti. Oma igapäevase tööga ehk lüpsmisega on loom selle eksponeerimise aga igati ära teeninud.

"Ta tegi siis praeguse Eesti laktatsiooni rekordi ehk 24 141 kg ühes laktatsioonis ja sellega on ta momendil Eesti parim lehm. Läbi selle laktatsiooni on ta väga hästi lüpsnud kuni kinnijäämiseni. Ka need viimased ajad ta lüpsis pidevalt 60 kg päevas. Tema sellised rekordpäevad olid ikka 90 ja saja kiloga," ütles Valjala Põllumajandusliku OÜ juht Tõnu Post.

Karamella sai ka kohapeal olnud ehitusmeeste tähelepanu osaliseks, kuid ega teda laudas tuhande looma hulgast ära ei pruugi tundagi.

"Osa, kes tõesti on arad, need jäävad meelde. Järelikult on ta täitsa selline tavaline loom käitumise poolest," lausus Haeska farmi juhataja Rita Paiste.

Post ütles, et kuigi kõigil lehmadel on võrdsed tingimused ja ühesugune sööt, siis rekordlehmade tulemusteni on kaasa aidanud ikkagi just geenid.

"Kui nad on võrdsetes tingimustes, siis hakkab mängima geneetika, et kui hea on tema geneetiline võimekus. Need hakkavad väga olulist rolli mängima sel juhul. Tema (Karamella - toim) isa on Hollandi taustaga. Väga hea pull," sõnas Post.

Ka lehmade heaolu on farmis oluline. Nimelt ei tohi Haeska farmis lüüa ühtki lehma ega ka karjuda nende peale - selline on kohalik kodukord. Võib-olla just ka sellisest suhtumisest sünnivad siin rekordid.

"Kõik peab olema tema jaoks ettevalmistatud hästi ja ka kõikide loomade jaoks. Kui me kevadel ja suvel sööta varume, siis me ütleme ikka, et ega me ei varu loomadele sööta, vaid toodame loomadele toitu. Lõpptulemusega siis loom tänab!" ütles Post.