Läti plaanib karmistada kolmandate riikide kodanike riigis viibimise aluseid
Läti plaanib muuta karmimaks kolmandate riikide kodanike Lätis viibimise aluseid. See puudutab eelkõige lõunanaabrite juurde tööle või õppima suundujaid. Teisipäeval kiitis Läti valitsus heaks riigikeele oskamise nõuded kõrgkoolide välisõppejõududele.
Läti siseministeerium esitles juba kevadel plaani, kuidas kolmandate riikide kodanike Lätis viibimist paremini reguleerida ja kontrollida. Nüüd esitas ministeerium juba põhjalikuma tegevuskava. Läti kodakondsus- ja migratsiooniameti andmeil anti näiteks mullu viisa, ajutine elamisluba ja töötamisõigus ligi 20 000 kolmandate riikide kodanikele.Aasta varem väljastati 19 000 luba ja tunamullu 20 000. Selle aasta esimesel poolel on antud juba 10 000 luba. Kõik see kokku moodustab ülisuure arvu ja ega väga täpselt ei teatagi, mida need tuhanded muulased Lätis õieti teevad.
Statistika järgi on enamik neist kas veoautojuhid, abitöölised või ehitajad. Samas tekib küsimus, millistes ettevõtetes need tuhanded roolikeerajad õigupoolest ametis on. Nüüd asub tööinspektsioon koos piirivalvega selgitama, kui väga neid Lätti õigupoolest vaja on. Samas täiustab Läti ka idapiiri väljaehitamist ja kontrolli.
"Praegu pole ühtki märki, et idapiiri väljaehitamine võiks graafikust maha jääda. Tööd toimuvad valitsuse kehtestatud tähtaja piires. Järgmisel aastal pole valmis mitte ainult taristu ja tara, vaid idapiirile on paigaldatud ka vajalikud seadmed.
See kõik aitab meie kaitsevõimet tugevdada," sõnas Läti siseminister Rihards Kozlovskis.
Täpsemaks muutub ka tudengite Lätis õppimise kord. 2024. aasta lõpu seisuga peaks Lätis oma teadmisi täiendama üle 7000 kolmandate riikide kodaniku. Samas näeme, et tullakse küll Lätti õppima, kuid kool jäetakse pooleli. Kuigi siis tuleks koju tagasi minna, sokutatakse end Lätti elama ega plaanitagi lahkuda. Nüüd hakatakse kõigilt kolmandate riikide esmaskursuslastelt nõudma rahalist garantiid, mis elamisloa tühistamise korral kataks riigist väljasaatmisega seotud kulud.
Samuti kontrollitakse, et ingliskeelsesse õppesse saabujad seda keelt ikka tõepoolest vajalikul tasemel oskavad. Bakalaureuse või magistrikraadi omandajad ei või enam kaasa võtta pereliikmeid - see õigus säilib doktoriõppe puhul.
Teisipäeval otsustas valitsus, et need kõrgkoolide välisõppejõud, kes õpetavad võõrkeeles, peavad juhul, kui nad valitakse ametisse tagasi, oskama riigikeelt vähemalt B1 tasemel.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











