Sõja 1729. päev: Ukraina ründas kaht Venemaa naftatehast

Ukraina ründas ööl vastu kolmapäeva kaht Venemaa lõunaosas asuvat naftatöötlemistehast. Ukraina toetajad lubasid veel enne aasta lõppu tarnida Ukraina eskadrilli jagu lääne hävituslennukeid. Soome president Alexander Stubb ei näe tänavu võimalust rahu saavutamiseks Ukrainas.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 18. novembril kell 20.20:
- Venemaa ründas Kiievit droonidega;
- Ukraina ründas kaht Venemaa naftatehast;
- Ukraina ründas Luhanski oblastis silda ja kahjustas kolme sõjalennukit;
- Ukraina saab veel sel aastal terve eskadrilli hävitajaid F-16 ja Mirage 2000-5F;
- EL paneb ette anda Ukrainale 2027. aastaks uus 45 miljardi euro suurune laen;
- Venemaa küsib Hollandilt: kas liitute Ukraina sõjaga?
- Venemaa tappis õhurünnakutes Odessale neli inimest;
- Stubbi hinnangul tänavu Ukrainas rahu ei saavutata;
- Kertši silla taastamine võib võtta aega üle aasta;
- Norra ja Rootsi eraldavad Ukrainale relvade ostmiseks 371 miljonit dollarit;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1970 sõdurit.
Venemaa ründas Kiievit droonidega
Kohalike võimude teatel sai Venemaa droonirünnakus Ukraina pealinnale vigastada kolm inimest, kui allatulistatud droonide rusud kukkusid kolme Kiievi linnaossa.
Rünnak kestis ligi kaks tundi, umbes kella neljast kuueni pärastlõunal. Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul tabasid droonirusud Petšerski linnaosas 28-korruselise kortermaja 11. korrust ning kukkusid seejärel parki.
Teise drooni rusud kukkusid ühe ettevõtte territooriumile ja süütasid mitu veoautot.
Talve eel alanud küttehooajast saadik on Venemaa korraldanud Kiievile ja teistele Ukraina linnadele sagedasi rünnakuid, võttes sihikule tsiviil-, energia- ja transporditaristu.
Õhtul teatas Klõtško, et pealinnas sai vigastada kolm inimest, kellest üks tuli haiglasse viia.
Kohapeal viibinud The Kyiv Independenti ajakirjanikud kuulsid pärastlõunal linnas mitut tugevat plahvatust, kui pealinnas tegutses õhutõrje.
Ukraina ründas kaht Venemaa naftatehast
Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina ründas ööl vastu kolmapäeva kaht Venemaa lõunaosas asuvat naftatöötlemistehast.
Ukraina ründas Ilski ja Afipski tehast. Rünnakutest teatasid Ukraina seirekanalid Exilenova+ ja Supernova+, viidates kohalikele allikatele. Mõlemad naftatehased on varemgi Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks langenud.
Drones hit two Russian refineries at once overnight, Ilsky and Afipsky, sparking fires at both. Both rank in southern Russia's top four: Ilsky (6.6M tons/yr) and Afipsky (up to 9.1M tons/yr). Nearly 16M tons of annual refining capacity just came under fire. https://t.co/ZlDHeEQpvs
— Jason Jay Smart (@officejjsmart) November 18, 2026
Ukraina ründas Luhanski oblastis silda ja kahjustas kolme sõjalennukit
Ukraina peastaap teatas kolmapäeval, et Ukraina väed ründasid päev varem Venemaa okupeeritud Luhanski oblastis üle Siverskõi Donetsi jõe viivat maanteesilda ning tabasid öösel Venemaal Kurski oblastis asuvat sõjaväe remondibaasi.
Sõjavägi kinnitas ka, et 10. novembri rünnak Venemaal Novgorodi oblastis Staraja Russas asuvale lennukiremonditehasele kahjustas kolme Vene sõjaväe transpordilennukit, kusjuures üks Iljušin Il-76 sai raskelt kannatada.
Peastaabi andmetel kasutasid Vene väed Stanõtsja Luhanska lähedal asuvat silda, et vedada rindele laskemoona, kütust ja tehnikat.
Kõnealused rünnakud on osa Ukraina püüdlustest häirida Vene vägede logistikat.
Ukraina väed tabasid ka Venemaal Kurski oblastis Homutovka lähedal asuvat Vene väeosa remondibaasi. Peastaabi teatel remonditi seal kahjustada saanud Vene tehnikat, enne kui see lahinguväljale tagasi saadeti.
Iljušin Il-76 on nelja turboventilaatormootoriga strateegiline transpordilennuk, mille töötas Nõukogude Liidus välja Iljušini konstrueerimisbüroo.
Lennuk võeti kasutusse 1974. aastal, et vedada rasket lasti ja sõdureid kaugetesse piirkondadesse, kus lennurajad on katteta või halvasti varustatud.
Ukraina saab veel sel aastal terve eskadrilli hävitajaid F-16 ja Mirage 2000-5F
Ukraina kaitsevõime tugevdamist toetavate riikide kontaktgrupi nn Ramsteini formaadi 37. kohtumisel, mis peeti teisipäeval Brüsselis, teatati Ukraina relvajõududele uute hävitajate eraldamisest.
Rahvusvahelised partnerid lubasid anda Kiievile 2026. aasta lõpuks üle 12 hävituslennukit F-16 ja Mirage 2000-5F, teatas Ukraina kaitseministeeriumi pressiteenistus.
Kaitseministeeriumi andmetel saab Ukraina Belgialt käesoleva aasta lõpuks kümme hävitajat F-16 ning Prantsusmaalt kaks mitmeotstarbelist hävitajat Mirage 2000-5F.
Ukraina F-16 hävitajatele mõeldud laskemoona tarnivad uue sõjalise abipaketi raames Belgia ja Taani. Saksamaa valitsus annab Ukrainale varem välja kuulutatud miljardi euro suuruse abipaketi raames F-16 lennukite jaoks 20-millimeetrist laskemoona. Samuti peaks 20-millimeetrist laskemoona Ukraina sõjalennukitele tarnima Kanada.
Prantsusmaa saadab koos hävitajatega Mirage 2000-5F Ukraina armeele ka nende jaoks mõeldud laskemoona. Jutt käib lennukipommidest AASM Hammer 250 ja 30-millimeetristest laskemoonast. Lisaks saadab Pariis Kiievile muud lennundustehnikat.
President Volodõmõr Zelenski on korduvalt öelnud, et Ukraina kaitsevägi vajab hävitajate F-16 nüüdisaegsemaid versioone. Mõningaid varem saadud Ukraina F-16 lennukeid tuleb sageli remontida, sest need on toodetud juba väga ammu.
Zelenski on ka öelnud, et Ukraina F-16 hävitajad tulistavad ühe päeva jooksul alla umbes 60 reaktiivmootoriga drooni Shahed.
EL paneb ette anda Ukrainale 2027. aastaks uus 45 miljardi euro suurune laen
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku anda Ukrainale 2027. aastaks uus 45 miljardi euro suurune laen, mis makstaks tagasi Venemaa tulevaste sõjahüvitiste arvel, teatas kolmapäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Laen peaks aitama katta ligikaudu kaks kolmandikku Ukraina järgmise aasta eeldatavast 70 miljardi euro suurusest rahastamispuudujäägist ajal, mil riik jätkab võitlust Venemaa täiemahulise sissetungi vastu, ütles von der Leyen.
Kogu summast on kuni 25 miljardit eurot ette nähtud sõjaliseks abiks ning veel kuni 20 miljardit eurot üldiseks eelarvetoetuseks. Raha peaks tagama Ukraina kaitsekulutuste rahastamise, peamiste riiklike teenuste toimimise ja majandusliku vastupidavuse. Abi eelarveline osa seotakse Ukraina reformide elluviimisega, eelkõige õigusriigi tugevdamise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas.
"Meie arvates on see parim viis anda Ukrainale läbirääkimislaua taga tugev positsioon," ütles von der Leyen Brüsselis ajakirjanikele. "Ukraina peab laenu tagasi maksma alles siis, kui Venemaa on hüvitanud Ukrainale tekitatud kahju."
Ülejäänud vajaliku raha peaksid von der Leyeni sõnul andma Ukraina teised rahvusvahelised partnerid.
Kavandatav meede vajab Euroopa Liidu liikmesriikide heakskiitu. See lisanduks 90 miljardi euro suurusele sarnasele laenule, milles ELi liidrid leppisid kokku eelmise aasta lõpus, et rahastada Ukrainat 2026. ja 2027. aastal.
Eraldi teeb Euroopa Komisjon ettepaneku laiendada külmutatud Venemaa riiklike reservide tulevaste tulude kasutamise võimalusi. Pärast G7 riikide tagatud varasemate laenude tagasimaksmise lõppu võiks neid tulusid kasutada uute ELi ja G7 partnerite laenude tagasimaksmiseks. See hõlmaks ka Ukrainale kavandatud 45 miljardi euro suurust laenu.
Veel ühe ettepaneku kohaselt oleks võimalik kaasata Ukraine Facility rahastamisvahendi kaudu kuni viis miljardit eurot täiendavaid laene, millele annaksid finantstagatise kõrgeima krediidireitinguga kolmandad riigid.
Uus abipakett on osa EL-i laiemast rahalisest toetusest Ukrainale. Euroopa Komisjoni andmetel on EL ja selle liikmesriigid andnud täiemahulise sõja algusest saadik Ukrainale ja ukrainlastele toetust peaaegu 238 miljardi euro ulatuses.
Euroopa Komisjoni seadusandlikke ettepanekuid peavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Venemaa küsib Hollandilt: kas liitute Ukraina sõjaga?
Venemaa saatkond Hollandis tegi kolmapäeval avalduse, milles küsis, kas Holland on asunud avalikult Ukraina poolel sõtta. Küsimuse ajendiks oli Hollandis peakorterit omava ettevõtte teade, et Ukraina kasutas tema rakette rünnakus Krimmi sillale.
Ukraina hävitas teisipäeval droonide ja rakettidega Venemaad ja selle okupeeritud Krimmi poolsaart ühendava silla maanteeosa ühenduse, andes Vene režiimi juhile Vladimir Putinile nii sõjalise kui ka sümboolse hoobi vaid mõni päev enne tema kohtumist Hiina ja USA liidritega.
Hollandis peakorterit omav idufirma Destinus teatas teisipäeval, et tema raketid olid ainsad välismaal toodetud relvad, mida Ukraina sillale korraldatud rünnakus kasutas. Tegemist on haruldase juhtumiga, kus Lääne relvatootja toodangut kasutati operatiivselt ühes Ukraina sõja kõige märkimisväärsemas kaugmaaraketirünnakus.
"Moskvat on Hollandi osalemisest nõuetekohaselt teavitatud," teatas Venemaa saatkond sotsiaalmeediaplatvormil X, lisades oma avalduse juurde Destinuse selgituse ettevõtte rolli kohta sillale korraldatud rünnakus.
"Ülestunnistus on teadmiseks võetud. Kas Haag liitub nüüd avalikult sõjategevusega?" küsis saatkond.
Venemaa tappis õhurünnakutes Odessale neli inimest
Vene väed ründasid kolmapäeval kolmes laines Odessa kesklinna, tappes kohalike ametnike teatel neli inimest.
Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper teatas ühismeedias, et veel üheksa inimest sai vigastada. Plahvatuste tagajärjel purunesid elumajade, kohvikute ja kaupluste aknad, üks sõiduauto süttis põlema ning veel mitu sõidukit sai kahjustada.
"Vaenlane ei lõpeta Odessa ründamist," ütles Kiper, lisades, et Venemaa oli hommikutundidel linna kesklinna juba kolm korda rünnanud.
Linna sõjaväelise administratsiooni juht Serhi Lõssak ütles, et teise rünnakuga sai kahjustada elumaja ja õppeasutus.
Venemaa on ka varem Odessa oblasti tsiviil- ja ärirajatisi rünnanud. 11. novembril tabasid Vene väed rahvarohket turgu Tšornomorski kesklinnas. Kohalike võimude andmetel hukkus vähemalt neli inimest ja kaheksa sai vigastada.
Odessa on suur sadamalinn Ukraina lõunaosas Musta mere rannikul. Enne sõda elas seal ligikaudu miljon inimest. Linn on ka Odessa oblasti halduskeskus.
Stubbi hinnangul tänavu Ukrainas rahu ei saavutata
Saksamaa pealinnas Berliinis töövisiidil viibinud Soome president Alexander Stubb ei näe tänavu võimalust rahu saavutamiseks Ukrainas.
Stubb kohtus teisipäeval ka Saksa liidukantsleri Friedrich Merziga. Kohtumise järel antud pressikonverentsil tõi Stubb olulisena esile seda, et eurooplased on nüüd Ukraina rahuläbirääkimiste osas ühise seisukoha võtnud. Stubbi sõnul peavad eurooplased järgmiseks kokku leppima ajakavades, et selgitada läbirääkimiste päevakorda.
"Läbirääkimised on seni olnud üsna segased. Meil on vaja tähtaegu. Teiseks on meil vaja päevakorda," ütles ta ajakirjanikele.
Stubb tõi välja, et Ukraina rahuläbirääkimised on küll edenenud, kuid sellele vaatamata ei usu ta, et rahu saavutatakse veel enne uue aasta algust.
Stubb väljendas ühtlasi lootust, et eurooplased osalevad järgmistes läbirääkimistes Venemaaga.
Lisaks soovib president, et võimalikult paljud Euroopa liidrid vestleksid Putiniga.
"See tuleneb asjaolust, et Venemaal on ainult üks inimene, kes otsustab selle sõja ja rahu üle, ning see on Vladimir Putin," ütles Stubb.
Stubb kirjutas varem teisipäeval sotsiaalmeediaplatvormil X, et ta oli Merziga arutanud Ukraina toetamist, rahupüüdlusi ja Euroopa tulevikku.
"Soome hindab seda, et Saksamaa on pikka aega olnud Ukraina üks tugevamaid toetajaid," kirjutas Stubb.
Soome riigipea hinnangul peab Euroopa kandma suuremat vastutust oma julgeoleku eest.
"Saksamaa näitab eeskuju oma kaitsevõime uuendamisega. Soome on valmis selles osas toetust pakkuma," kirjutas Stubb.
Neljapäeval koguneb Berliinis Ukraina toetav vabatahtlike koalitsioon. Stubbi sõnul toimub koalitsiooni kohtumine väga sobival ajal.
Norra ja Rootsi eraldavad Ukrainale relvade ostmiseks 371 miljonit dollarit
Norra panustab NATO PURL-programmi 300 miljonit dollarit, mille kaudu rahastatakse Ukrainale USA relvade ostmist. Rootsi eraldab 720 miljonit Rootsi krooni (umbes 71 miljonit dollarit), millest 200 miljonit suunatakse PURL-programmi ja 180 miljonit Tšehhi juhitavasse laskemoona hankimise algatusse. Ülejäänud 320 miljoni Rootsi krooni kasutusotstarvet ei ole veel täpsustatud.
Abi eesmärk on tugevdada Ukraina kaitsevõimet, pöörates erilist tähelepanu õhutõrjele. Hiljuti teatas ka Saksamaa, et eraldab NATO PURL-programmile 300 miljonit dollarit, vahendas The Kyiv Independent.
Briti kaitseminister Wes Streeting teatas teisipäeval, et Ukrainale antakse uus 240 miljoni naela suurune abipakett, mis hõlmab üle tuhande täiendava lühimaaraketi õhutõrjesüsteemidele ja üle kümne õhukaitse radari.
Kertši silla taastamine võib võtta aega üle aasta
Ukraina mereväe erru läinud kapten Andrei Rõženko ütles väljaandele RBC-Ukraine, et Kertši silla taastamine võib võtta üle aasta, samal ajal kui silla rusude eemaldamine ja Kertši väina laevaliikluse taastamine võib kesta nädalaid või isegi kuid
Rõženko sõnul tuleb pärast ligikaudu 6000 tonni kaaluva sillaosa merre varisemist tõenäoliselt demonteerida ka kahjustatud lõigu ülejäänud konstruktsioonid. Selleks võidakse kasutada lõhkeaineid. Alles pärast rusude eemaldamist saab alustada silla sõidutee ja kaarekonstruktsiooni taastamist.
Footage shows a train crossing the rail section of the Crimean Bridge after the attack. The video shows that the arch and a span of the road bridge are both gone. Despite the powerful explosions and extensive damage to the adjacent road bridge, rail traffic has resumed, partially restoring the logistics link across the Kerch Strait.
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) November 18, 2026
Remonditööde ajaks on Kertši väina laevaliiklus ajutiselt peatatud, mis mõjutab otseselt Venemaa ja okupeeritud alade sadamaid. Rõženko hinnangul ei saa Venemaa sel perioodil transportida 25–30 protsenti tavapärasest kaubamahust.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1970 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 629 010 (+1970);
- tankid 12 482 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 25 815 (+2);
- suurtükisüsteemid 52 550 (+34);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2283 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1764 (+2);
- lennukid 452 (+0);
- kopterid 356 (+0);
- maapealsed robotisüsteemid 3193 (+17);
- operatiivtaktikalised droonid 613 093 (+1223);
- tiibraketid 5196 (+0);
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 176 826 (+375);
- eritehnika 4914 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Mait Ots, Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, BNS, dialog.ua, Reuters









