Siseministeerium sai juba eelmisel aastal valmis eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ae32efb9-fe08-4547-8eb7-91beafdebe07#hQ4qXPqH, millega anda linna või valla korrakaitseametnikele võimu juurde.

Selliseid linna- või vallakordnikke oli kaks aastat tagasi Eestis umbes 160 ning enamik nendest töötasid Tallinna munitsipaalpolitseis. Lisaks Tallinnale oli siis korrakaitseüksus veel ka Tartus, Narvas, Saaremaal ja Viimsis, korrakaitseametniku ametikoht oli olemas ka Kohtla-Järvel, Toris, Türil ja Valgas.

Kui mõni sarnane munitsipaalkordnik peaks praegu märkama näiteks pargipingil tukkuvat purjutajat, siis ei saa ta peale inimese äratamise suurt midagi teha. Nii joobe kontrollimiseks kui ka inimese koju või kainestusmajja viimiseks tuleb kutsuda politsei.

Siseministeeriumi hinnangul tasub praegust korda muuta nii, et ka mupo ametnik saaks purjutaja joovet mõõta ning ta kainestusmajja viia. Kui inimene muutub ohtlikuks, siis võiks linna- või vallakordnikul olla võimalik kasutada vajadusel ka füüsilist jõudu, näiteks teleskoopnuia.

Kõik need mõtted on tegelikult võrdlemisi vanad, esimest korda tutvustas siseministeerium neid juba 2016. aastal. Eelnõu sai aga eelmisel aastal valmis.

Siseministeeriumi asekantsler Joosep Kaasik ütles ERR-ile, et praegu on eelnõu valitsuse laual ja ministeerium ootab, et valitsus sellele oma arvamuse annaks.

"Me väga loodame, et ta ikkagi tuleb arutelule ja sealt saab edasi liikuda. Sellega on korduvalt toimunud diskussioone ning neid eelnõusid on ka varasemalt ette valmistatud, aga meie veendumus on praegu selgelt see, et kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikud peaksid saama võimaluse reageerida õigusrikkumistele adekvaatselt," ütles Kaasik.

Ka siseminister Igor Taro on asekantsleri sõnul ametnikega ühes paadis ning tal on olemas poliitiline tahe teemaga edasi tegeleda.

"Jah, praegu on olemas. Aga kuna on tulemas valimised, siis et see teemaks ei oleks sellises fookuses vahetult enne valimisi on otsustatud, et sellega ei ole mõistlik edasi tegeleda mitte enne, vaid pärast valimisi," ütles Kaasik.

Kaasik rääkis, et siseministeerium on veendunud, et linna- või vallakordnikud peavad õigusi juurde saama, sest praegu reageerib mupo ja politsei tihtipeale samale olukorrale. See on aga ebaefektiivne.

"Kui täna viibib inimene sellises joobeseisundis, et ta ei ole otseselt kellegile ohtlik, näiteks magab kuskil põõsa alla, siis politsei vaatest võiks ta seal vabalt olla. See on aga tegelikult see, mis inimesi häirib ja seetõttu tuleb sellele reageerida. See võimalus on mõistlik anda ka kohalikule omavalitsusele. Nemad on suures ulatuses selle turvalise ruumi kujundajad, nemad saavad selle kaudu ka selge tagasiside, et mis toimib ja mis ei toimi, kus on probleemid. Näiteks alkoholitarbimisega seoses saab kohalik omavalitsus selgelt mõjutada, kus alkoholiga kaubeldakse, kas see on alaealistele kättesaadav. Need on need asjad, mis on kõik sellega seotud ja ma arvan, et see on üks osa suuremast avaliku korra tagamisest ja oleks mõistlik see võimalus kohalikule omavalitsusele luua," rääkis Kaasik.

Asekantsler rääkis, et tegelikult võiks Eestis olla võimalik, et ka kainestusmajad kuuluksid mitte riigile, vaid hoopis linnale või vallale.