Kristian Jaani: kohalike omavalitsuste korrakaitseametnike õigustest

Kui korrakaitseametnikud saavad õiguse kohaldada vahetut sundi, siis sellega kaasneb ka haldusjärelevalve korraldus, kes ja kuidas seda teostab, kirjutab Kristian Jaani.
Kui möödunud aasta detsembris lõpetas Sisekaitseakadeemias järjekordne lend omavalitsuste korrakaitseametnikke, kes vastavad 5. taseme korrakaitseametniku kutsestandardile, siis leidis see ka Eesti meedias kajastamist. Hea meel, et oli küsimusi ja vastukaja ning mõtteavaldusi. Pigem nimetaks neid küll müütideks, aga see näitab, et teema vajab veel selgitamist.
Silma hakkasid küsimused, nagu millist probleemi üldse lahendatakse, kui räägime kohalike omavalitsuste korrakaitseametnike õiguste laiendamisest, või et kes ikka vastutab, kui korrakaitseametniku tegevuse tagajärjel on tekkinud põhiõiguste põhjendamatu riive. Püstitus ka küsimus, kas iga kohalik omavalitsus võib edaspidi "oma kohaliku politsei" moodustada.
Tegelikult on seda müüdimurdmist vägagi lihtne teha ja põhjendused on toodud korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Tegemist on avaliku dokumendiga, mis on kõikidele huvilistele kättesaadav.
Mis probleemi siis lahendame? Tegelikult on asi lihtne: omavalitsuste olemasolevate ülesannete paremaks lahendamiseks täiendavate õiguste andmine. Kui see realiseerub, ei peaks omavalitsus teatud ülesannete täitmiseks kaasama politseid.
Toon näite. Joobe kontrollimine ja kainenema toimetamine. Praegu on korrakaitseametnikul õigus teha politseiga ühesugust järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle, kuid õigused joobeseisundi kahtlusega isikuga tegelemiseks puuduvad. Selleks kutsutakse juba appi politsei.
Oli küll ka vastukaja, et anname parem politseile ressurssi juurde, et nende ülesannetega siis tegeleda. Igati nõus, et politseile ressurssi vaja, aga kindlasti mitte nendeks ülesanneteks, millega võiksid tegeleda ka teised, antud juhul omavalitsus. Kohaliku elu küsimused, sh kohalike elanikke turvatunne (liikluskorraldus, heakord, kriisivalmidus, elanike kaasamine erinevate murede lahendamiseks) ongi ju ennekõike omavalitsuste ülesanne. Ja et elanike ootused on kõrged, seda näitab ka siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring, mille kohaselt pole enam ammu turvatunde loomisel ootus vaid politseile.
Väidan, et see muudatus toetab ka riigikaitselisi vajadusi ja ühiskonna kaitsevõimet tervikuna. Just seeläbi, et politsei saab oma tegevustes viimati mainitule veelgi paremat fookust seada.
Järgmine teema, mis vajab selgitust on see, et kes siis vastutab, kui toimub näiteks põhiõiguste põhjendamatu riive. See regulatsioon juba olemas, kui toimub näiteks erivahendi või füüsilise jõu põhjendamatu kasutamine.
Korrakaitseametnik on ametiisik ja ametiisik vastutab võimuliialduse eest. Lisaks aga luuakse ka täiendav meede korrakaitseametniku järelevalve osas, mis puudutab just täiendavate õiguste rakendamist. Nimelt antakse PPA-le õigus teostada haldusjärelevalvet selle üle, kas korrakaitseametnik on kohaldanud vahetut sundi õiguspäraselt ja otstarbekalt.
Kokkuvõtvalt antakse korrakaitseametnikule õigus kohaldada vahetut sundi ja sellega kaasneb ka haldusjärelevalve korraldus ehk kes ja kuidas teostab korrakaitseametniku tegevuse üle haldusjärelevalvet. Ja loomulikult algab kõik sellest, et luuakse ka regulatsioon, milline peab olema korrakaitseametniku väljaõpe, kuidas üldse saadakse korrakaitseametnikuks, vastava kutseeksami sisu, tervisenõuded, taustauuringud jne.
Kusjuures korrakaitseametniku ametinimetuse saab tõesti vaid see ametnik, kes läbib väljaõppe ja vastab muudele kehtestatud tingimustele. See ei tähenda aga, et omavalitsus on kohustatud selliste õiguste korrakaitseametnikud ellu kutsuma. See on võimalus, mitte kohustus.
Omavalitsusele antud ja turvatundega seotud ülesandeid saavad täita ka teised spetsialistid, aga nendel ei ole siis vastavaid täiendavaid õigusi ja neile peab politsei jätkuvalt ametiabi korras tuge pakkuma.
Vastukaja ka selle kohta, et erivahendite ja füüsilise jõu kasutamine peab jääma ainult riigile. See pole ka praegu nii. Näiteks on turvatöötajatel täna õigus kasutada nii füüsilist jõudu kui ka erivahendeid ja tulirelva. Kas võtame siis ka neilt selle õiguse? Kindlasti mitte. Sama õigus on keskkonnakaitse inspektoritel ja demineerijatel. Viitan siin jällegi riigikaitselistele vajadustele ja ühiskonna kaitsevõimele laiemalt.
Rõhutan, et kellelegi ei anta võimalust luua "kohalikku relvastatud politseid". Antakse võimalus täita juba olemasolevaid omavalitsuste ülesandeid täiendavate tööriistade abil. Kõik ikka selleks, et luua paremaid võimalusi meie elanike ja sh ametnike endi turvalisuse tagamiseks Praegune julgeolekuolukord sunnib meid targalt jagama ülesandeid eesmärgiga, et igaüks saaks fookust seada just sellele kõige olulisemale.
Toimetaja: Kaupo Meiel




