Kolm riigikogu saadikut Valdo Randpere, Madis Timpson ja Marek Reinaas algatasid seadusemuudatuse, mis kohustab politseid kasutama hoiatusmärki mobiilise kiiruskaamera ees. Riigikogule saadetud, algselt salastatud, kirjas teeb politsei ettepaneku piirduda hoiatavate märkidega linna piiril, aga ka tõsta kiiruskaamerate sekkumiskünnist tänaselt 3 km/h 6 km-ni/h.

"Aga need ei ole ju iseenesest võrreldavad asjad. Me tõesti võrdleme õunu ja pirne. Hoiatusmärgid on teema, mida politsei lubas seitse aastat tagasi. Kui me legaliseerisime mobiilsete kiiruskaamerate kasutamise riigikogus, siis oli lubadus, et neid kasutatakse ainult koos hoiatusmärkidega. Nüüd, et nad pakuvad, et tõstame seda määra, millest alates võime trahvi teha, seda nad võiksid nagunii teha," lausus Randpere.

Kuigi meedias on politsei ettepanekut käsitletud kui kompromissvarianti, ütles PPA liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss nüüd, et nii see pole ning see on osa liiklusjärelevalve põhimõtete muutmisest.

"Me oleme eelmisest aastat otsinud erinevaid viise, mis võib-olla tekitavad rohkem usaldust liiklejate ja politsei vaates, aga teisest küljest ka seda, et mitte karistada alati kõikide rikkumiste puhul," sõnas Kirss.

Täpset kuupäeva politsei täna välja ei ütle, aga ilmselt juba lähinädalatel hakkavad trahviteateid saama vaid need, kes näiteks 90 alas sõidavad 96 km/h või veelgi kiiremini. Sama põhimõte on levinud Põhjamaades ja see on vähendanud hoiatustrahvide arvu pea poole võrra. Kui trahvide vähenemise vastu pole kellelgi midagi, siis hoiatusmärkide panemise osas ollakse eri meelt.

"Kõige pealt tuleks defineerida, mis on see probleem, mida tegelikult nende kiiruskaameratega lahendatakse. Kas probleem on riigieelarve positsioon või probleem on liiklusohutus. Autojuhtidena me väga tihti näeme seda, et kiiruskaamerad, eriti mobiilsed, on paigaldatud nendesse kohtadesse, kus on lihtne kala püüda, mitte see, kus kala olemasolu oleks halb," ütles autoomanike liidu juhatuse liige Priit Tammeraid.

Linnade ja valdade liit aga ei pea hoiatusmärkide panemist kaamerate ette vajalikuks, sest liiklusmärkide paigaldamine on seadustega hästi reguleeritud.

"Täiendavate liiklusmärkide paigaldamise juhul näeme lihtsalt kulude suurenemist nii PPA-le, kohalikule omavalitsusele kui ka lõpuks kohtule, sest see ei ole ainult märgi paigaldamine, vaid kui kiiruse ületamine on toimunud, siis lihtsalt meetrite pärast, kus märk on, on võimalik seda vaidlustada," sõnas linnade ja valdade liidu juht Veiko Luhalaid.

Eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise, majanduskomisjon arutab seda järgmisel nädalal.