NATO missioonil osalemisest on teatanud juba mitu riiki. Prantsusmaa, Saksamaa ja Taani kavatsevad näiteks saata Poola hävitajaid. Suurbritannia lubas oma panusest märku anda lähiajal. Idatiivale peaks saabuma ka rohkem liitlaste vägesid.

"Maaväe komponendi koosseis või selle struktuur ja mis panusega see iga riigi puhul on, see on veel lahtine, aga eelkõige me näeme, et NATO üritab idatiival juba neid võimekusi, mis on olemas, pigem paremini koordineerida ja integreerida," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Marek Kohv.

Eestile tähendab see tõenäoliselt samuti õhuvõimekuse suurendamist. NATO on aga lisaks lubanud mingisugust spetsiaalset droonitõrjet.

"Eks see puudutab eelkõige just tuvastamisvõimekuse kasvu ja reageerimisvõimekuse kasvu. Need on need põhisuunad ja fookused, aga täpsemalt on natukene vara veel kommenteerida. Laseme planeerijatel töötada, laseme erinevatel riikidel anda oma sisendid ja siis on vast võimalik ka rohkem välja öelda," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Kohvi sõnul on Euroopas ja NATO-s enamik droonivastaseid vahendeid iduettevõtete tasemel, mistõttu pole selge, millised oleksid piirkonda toodavad toimivad lahendused. Esialgu toetutakse arvatavasti ikkagi konventsionaalsetele vahenditele, mida oli näha ka Poolas.

"Praegu see probleem NATO-s ongi, et tegelikult NATO on võimeline reageerima ja ka droone alla tooma või siis kahjustama, kuid tegelikult see ei ole jätkusuutlik olukord. Kui me võtame ühe hävitaja raketi maksumuse, suurusjärk seal 500 000 kuni miljon eurot, ja Vene drooni maksumuseks 10 000 kuni 50 000 eurot, siis selline seis ei ole jätkusuutlik," sõnas Kohv.

See on ka põhjus, miks Poolas ei tulistatud alla kõiki droone. Samal ajal suudavad aga ukrainlased olla droonisõjas palju edukamad ja tõhusamad.

Endine õhuväe ülem, droonitootja Lendurai äriarenduse juht Jaak Tarien ütleb, et NATO-l on uues sõjapidamises veel palju arenguruumi. Samas tuleb meeles pidada, et seni oleme tegutsenud rahuaja tingimustes.

"Igal juhul rahuaja tingimustes tuleb saata õhuturbe hävitaja sinna piirkonda, et ta visuaalselt identifitseeriks, et see on kindlasti vaenulik, enne tuld ei ava. Sellepärast võttis see natukene aega, et õhuturbe hävitajad läksid kohale, neid aitas tankurlennuk seal kauem kohapeal olla," rääkis Tarien.

NATO enesekaitse tugevdamine on loomulikult oluline, kuid Kohvi sõnul ei heiduta see kuidagi Venemaad. Neile mõjub karistus, mistõttu peaks Euroopa ja NATO astuma vastusammu. Euroopa Liidu kõige paremaks tööriistaks on sanktsioonid. NATO võiks aga anda Ukrainale korralikku sõjalist abi.

"Minu hinnangul oleks praegu ideaalne koht Saksamaal anda Ukrainale Tauruseid, millega Ukraina saaks rünnata nii Venemaa naftatööstust ehk siis sõjamajandust kui ka droonitehaseid, kus neid droone toodetakse," lausus Kohv.