Järgmisel aastal Eestisse saabuv uus Briti kontingent on praegusest umbes 300 inimese võrra suurem, kuid veelgi olulisem on, et sellest saab põhimõtteliselt uut tüüpi väeosa.

"Põhiline arusaam on brittidel see, et nad on Ukraina sõja õppetundidest nii oma 4. brigaadi ülesehitust ja varustust kui ka lahingugruppi, mis Eestis püsivalt on, ümber ehitanud. Ehk need ulatuvad kaugemale, nad on mobiilsemad, kiiremad ja nad omavad tulejõudu, mis soomust paremini läbistaks. Nad nimetavad ise seda soomusvastaseks brigaadiks," lausus kaitseminister Hanno Pevkur.

"Juurde ei tule mitte ainult 300 sõdurit, vaid tegelikult vahetatakse välja kogu praegu siin olev kontingent. Me räägime sellest, et muudetakse ära soomustehnikal põhinev lahendus ja tuleb asemele kerge mobiilne üksus, millel on väga spetsiifilised eripärad ja mis on võtnud arvesse eelkõige Eesti eripärasid pluss Ukraina sõjas saadud kogemusi," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Marek Kohv.

Kohvi sõnul on tegu väga liikuva üksusega, mille eeliseks on kiirus ja võime hargneda lahinguväljal mitmeks väiksemaks üksuseks.

Challengeri tankid viiakse ilmselt Eestist ära. Oluliselt peaks paranema Eesti kauglöögivõimekus. Alles jäävad brittide mitmikraketiheitjad M-270 ja haubitsad Archer. Samuti lisanduvad kuni 250-kilomeetrise tegevusraadiusega droonid.

"Kui praegu vaadata droonide kauglöögivõimekust, mis brittidel on, siis eelkõige saame rääkida kahest süsteemist. Esimene on DART, mis võeti Briti armee relvastusse 2025, ja tänavune süsteem, mis võeti relvastusse, on droon NYAN. Need mõlemad on umbes sama lennukaugusega, mõlemad suudavad kanda umbes samasugust lõhkeainekogust ja need on ühesuunalised niinimetatud poolsüvalöögi droonid, mille distants on 250 kilomeetrit," lausus Kohv.

Tehisaru rakendamine kiirendab uue üksuse puhul oluliselt lahinguväljal reageerimist.

"Asgard, Briti lahinguvälja tehisintellektil põhinev võrk. Koosneb kolmest suuremast komponendist - esiteks sensorid, mis võivad olla droonid, inimesed, lennukid. Teiseks tehisintellektil põhinev otsustusprotsess ja kolmandaks relvasüsteem, mis selle infoga peaks vastuse andma. See teeb lahinguväljal reageerimise ülikiireks võrreldes tänaste standarditega," ütles Kohv.

Uus Briti väekontingent saabub Eestisse eeldatavalt järgmise aasta aprillis.