Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 15. septembril kell 21.05:

- Kiiev: Ukraina hävitas 40 miljonit dollarit maksva Vene õhutõrjesüsteemi;

- Reuters: Ukraina droonirünnak peatas osaliselt Kiriši naftatöötlemistehase töö;

- Primorski naftaterminal jätkas droonirünnaku järel tegevust;

- Sikorski kutsus NATO-t kaaluma droonide allatulistamist Ukraina kohal;

- Sikorski sõnul hakkavad Ukraina droonioperaatorid poolakaid treenima;

- Trump nimetas esmakordselt Venemaad agressoriks;

- Eksperdid: sõda lõpeb alles siis, kui Venemaa mõistab, et Ukrainat on võimatu vallutada ja alistada;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit.

Kiiev: Ukraina hävitas 40 miljonit dollarit maksva Vene õhutõrjesüsteemi

Ukraina sõjaväeluure teatas, et hävitas 14. septembril Zaporižžja oblasti okupeeritud alal Venemaa õhutõrjesüsteemi Buk-M3, mille väärtus on ligi 40 miljonit dollarit. 

Ukraina sõjaväeluure teatas, et eriväed tabasid  Buk-M3 raketitõrjesüsteemi. Sihtmärk asus Zaporižžja oblastis Melitopoli lähistel. Väljaanne The Kyiv Independent ei suutnud neid väiteid ei kinnitada ega ka ümber lükata. 

Reuters: Ukraina droonirünnak peatas osaliselt Kiriši naftatöötlemistehase töö

Nädalavahetusel Ukraina droonirünnaku alla jäänud Venemaa Kiriši naftatöötlemistehase üks võtmesektsioon oli sunnitud oma töö peatama, mistõttu väheneb käitise toodang, teatasid kaks anonüümsust palunud allikat esmaspäeval uudisteagentuurile Reuters.

Venemaa ametnikud on tunnistanud, et Surgutneftegazile kuuluv tehas, mis on üks Venemaa kahest suurimast naftatöötlemistehasest, oli pühapäeval Ukraina droonirünnaku sihtmärkide hulgas.

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko on öelnud, et Kiriši piirkonnas hävitati kolm drooni ja langevatest rusudest alguse saanud tulekahju on kustutatud. Ta ütles, et keegi vigastada ei saanud.

Surgutneftegaz ei vastanud kommentaaritaotlusele kohe.

Kaks allikat, kes olukorra tundlikkuse tõttu anonüümsust palusid, ütlesid, et droonide põhjustatud tulekahju tõttu seiskus tehase üks oluline osa. See annab peaaegu 40 protsenti tehase kogu töötlemisvõimsusest, mis on umbes 20 miljonit tonni aastas ehk 400 000 barrelit päevas. Allikate sõnul võivad remonditööd võtta umbes kuu aega.

Allikate sõnul suurendab tehas oma endiselt töötavate osade tootmismahtu kuni 20 protsendi võrra, et kompenseerida kahjustatud seadme väljalülitamist, mis võimaldab tal hoida töötlemismahtu umbes 75 protsendi juures nimivõimsusest.

Venemaa tööstusstatistika kohaselt töötles Kiriši tehas 2024. aastal 17,5 miljonit tonni naftat, mis moodustas 6,6 protsenti Venemaa nafta rafineerimise kogumahust.

See tootis kaks miljonit tonni bensiini, 7,1 miljonit tonni diislikütust, 6,1 miljonit tonni kütteõli ja 600 000 tonni bituumenit.

Ukraina viimane rünnak Kiriši naftatöötlemistehasele järgneb vahetult ühele seni suurimale droonirünnakule Leningradi oblastile kogu täiemahulise sõja vältel. Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) droonid ründasid 12. septembri ööl Primorskit – Venemaa suurimat naftasadamat Läänemere ääres.

Ukraina väed on viimase aasta jooksul hoogustanud rünnakuid Venemaa naftatööstuse vastu, põhjustades tegevuse katkestamisi ja süvendades üleriigilist kütusepuudust. Kiievi hinnangul on Venemaa naftatöötlemistehased õigustatud sõjalised sihtmärgid, kuna need rahastavad ja varustavad Moskva sõjamasinat.

Primorski naftaterminal jätkas droonirünnaku järel tegevust

Primorski sadam Leningradi oblastis, mis on Venemaa naftaekspordi üks peamisi keskusi, on taastanud oma tegevuse pärast seda, kui oli Ukraina 12. septembri droonirünnaku järel laevade laadimise pidanud lõpetama.

Sellest teatanud USA äriuudiste väljaanne Bloomberg kirjutas laevaliikluse jälgimiskanalitele viidates, et kaks naftatankerit – Walrus ja Samos – lõpetasid nädalavahetusel Primorski sadamas laadimise. Sama allika kohaselt on tanker Walrus juba sadamast lahkunud, aga Samos koos Türgisse saadetava lastiga on endiselt ankrus. Kolmas tanker Jagger on aga naftaterminali lähedal sildunud.

Primorskis (soome keeles Koivisto) asub Venemaa suurim naftaterminal Läänemerel, mille kaudu eksporditi augustis 970 000 barrelit naftat päevas.

Ööl vastu 12. septembrit ründas Ukraina seda, misjärel sadamas ja pumplas puhkesid tulekahjud ning nafta pumpamine laevadele peatati.

Ekspordi peatamisest Primorskis tulenev kahju Venemaa eelarvele võib ulatuda 41 miljoni dollarini päevas.

Primorsk on peamine sõlmpunkt "varilaevastiku" laadimiseks, mida Venemaa kasutab rahvusvaheliste sanktsioonide möödahiilimiseks ja nafta müümiseks välisturgudel. Sadamast läbib aastas umbes 60 miljonit tonni naftat, mis toob Venemaale sisse umbes 15 miljardit dollarit.

Sikorski kutsus NATO-t kaaluma droonide allatulistamist Ukraina kohal

Poola välisminister Radosław Sikorski kutsus NATO-t ja Euroopa Liitu kaaluma võimalust tulistada Vene rakette ja droone alla Ukraina õhuruumis. 

"Kui liitlased tulistaksid droone ja rakette alla Ukraina kohal, oleks Poola ja teiste riikide elanikkonna kaitse oluliselt kõrgem," ütles Sikorski usutluses ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung.

"Kui Ukraina palub, et hävitaksime neid Ukraina taevas, siis on see ka meie huvides. Mina isiklikult leian, et peaksime sellele mõtlema."

Poola välisminister lisas, et säärase otsuse saavad NATO ja EL võtta vastu vaid kollektiivselt. 

Sikorski sõnul hakkavad Ukraina droonioperaatorid poolakaid treenima

Ukraina operaatorid hakkavad treenima Poola droonitõrje meeskondi, et kaitsta tulevaste Venemaa sissetungide eest, ütles Poola välisminister Radosław Sikorski väljaandele Guardian

Sikorski sõnul toimuvad õppused NATO keskuses, mis asub Poola territooriumil, kuna tingimused on seal turvalisemad kui Ukrainas endas.

"Ukrainlastel on parem varustus Vene droonide vastu võitlemiseks ning samuti palju sügavam ja asjakohasem vastupanu kogemus Vene armeele," ütles Poola välisminister.

Minister märkis, et lääs peaks mõtlema sellele, et just Ukraina spetsialistid treenivad Poola üksusi Venemaale vastu seisma, mitte vastupidi.

Trump nimetas esmakordselt Venemaad agressoriks

USA president Donald Trump nimetas Ukrainale kallale tunginud ja seal üle kolme aasta sõda pidanud Venemaad esmakordselt agressoriks, mis demonstreerib veelgi tema positsiooni karmistumist Moskva suhtes, märkis väljaanne Politico.

Viidates Ukraina ja Venemaa vägede kaotustele, ütles Trump pühapäeval ajakirjanikele: "Sel nädalal on mõlemalt poolelt hukkunud 8000 sõdurit. Venemaalt on hukkunuid rohkem, aga kui sa oled agressor, siis kaotadki rohkem."

Trump on varem keeldunud Moskvat sissetungi eest hukka mõistmast. Tema administratsioon asus veebruaris Venemaa ja Põhja-Korea poolele, et lükata tagasi ÜRO ettepanek, mis toetas Ukraina territoriaalset terviklikkust ja mõistis Venemaa hukka. USA oli vastu ka G7 avaldusele, milles Venemaad veebruaris agressoriks nimetati. Trump on süüdistanud sõjas Ukrainat, öeldes aprillis: "Sa ei alusta sõda kellegi vastu, kes on sinust 20 korda suurem, ja siis looda, et inimesed annavad sulle rakette."

Kuid Trumpi suhtumine Kremlisse on suve jooksul muutunud, kusjuures tema administratsioon avaldab Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile üha suuremat survet, samal ajal kui Vene liider takistab Trumpi püüdlusi vahendada otseseid rahuläbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

"Ma peatasin seitse sõda ja arvasin, et see saab olema minu jaoks lihtne, aga see osutus raskeks," ütles Trump pühapäeval, viidates Venemaa sissetungile. Ta lisas, et kuna Zelenski ja Putin vihkavad teineteist nii et hing kinni, siis peab tema ise rohkem panustama.

Kuna Trumpi karmim hoiak ei ole suutnud Putinit Zelenskiga läbirääkimiste laua taha suruda, seisab USA administratsioon silmitsi üha suurenevate üleskutsetega kehtestada Venemaale karmimad sanktsioonid. Trump väitis pühapäeval, et plaanib seda teha – aga alles pärast seda, kui Euroopa lõpetab Vene nafta ostmise ja karmistab oma sanktsioonide režiimi.

Kuigi Trump ütles, et Euroopa riigid on tema sõbrad, ostavad nad endiselt naftat Venemaalt. "Ma ei taha, et nad naftat ostaksid. Ja sanktsioonid, mida nad kehtestavad, ei ole piisavalt karmid," leidis ta.

Ungari ja Slovakkia on Euroopa Liidu suurimad Venemaa energia ostjad ning on olnud vastu Euroopa Komisjoni püüdlustele see järk-järgult turult kaotada.

Reedel ütles USA energeetikaminister Chris Wright POLITICO-le, et USA soovib kogu Venemaa gaasi turul välja tõrjuda, öeldes: "Mida rohkem me suudame lämmatada Venemaa võimet seda mõrvarlikku sõda rahastada, seda parem meile kõigile."

Ukraina hävitas riiki rünnanud 84 Vene ründedroonist 59

Vene vägi ründas ööl vastu esmaspäeva Ukrainat 84 ründedrooni ja kolme raketiga, hävitati või tehti kahjutuks 59 drooni, teatasid Ukraina õhujõud.

Eksperdid: sõda lõpeb alles siis, kui Venemaa mõistab, et Ukrainat on võimatu vallutada ja alistada

Teemal võtsid sõna ajaloolane ja Pulitzeri preemia laureaat Anne Applebaum, Euroopa Parlamendi liige Michael Gahler ja endine USA suursaadik Ukrainas John Herbst.

"Ma ei usu, et sõda on lõpule lähenemas. Arvan, et sõja lõpetamine võtab kaua aega," sõnas Herbst.

Herbsti sõnul püüab Venemaa diktaator Vladimir Putin endiselt hõivata suurt osa Ukraina territooriumist ning järeleandmised, mida USA administratsioon Kremlile rahulepingu sõlmimiseks pakub, vaid õhutavad Putinit sõda jätkama.

"Donald Trumpi administratsioon on talle rahu nimel järeleandmisi pakkunud, kuid see vaid kasvatab Putini isu vallutada suurem osa Ukrainast," sõnas Herbst.

Applebaum märkis, et siis lõpeb sõda, kui venelased mõistavad, et nad ei suuda võita ja et Ukrainast ei saa Vene impeeriumi osa.

Euroopa Parlamendi liikme Michael Gahleri sõnul peab Putin mõistma, et ta ei suuda sõda võita ja talle on vaja anda selle kohta selge signaal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 095 520 (võrdlus eelmise päevaga +910);

- tankid 11 184 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 23 269 (+2);

- suurtükisüsteemid 32 784 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1488 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1217 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 59 409 (+323);

- tiibraketid 3718 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 61 698 (+84);

- eritehnika 3965 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.