Eesti inimestele teeb enim muret hinnatõus

Eesti inimestele valmistab suurimat muret igapäevaste kulutuste tõus, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Samas on eestlastest vastajate seas vähenenud nende hulk, kes tunnevad tuleviku osas majanduslikku ebakindlust.
Igapäevade kulutuste tõusu üle tunneb muret (väga suurt + pigem muret kokku) 87 protsenti küsitlusele vastanutest.
85 protsenti tunneb muret Eesti üldise majandusliku olukorra ja 79 protsenti maksude muudatuste pärast.
74 protsenti paneb muretsema sõda Ukrainas. 67 protsenti on mures, et Eestis või Euroopas laiemalt võib alata sõda.
63 protsenti on mures elektri või muude energiaressursside puuduse pärast Eestis.
Vähem on Eesti inimesed mures kaitseväe harjutusväljade laiendamise pärast (36 protsenti) ja eestikeelsele haridusele ülemineku pärast (34 protsenti).
Küsitlusest ilmnes ka, et eestlased on muust rahvusest vastajatest mõnevõrra vähem mures igapäevaste kulutuste tõusu (84 vs 91 protsenti), üldise majandusolukorra (83 vs 90 protsenti) ja maksumuudatuste pärast (74 vs 89 protsenti) .
Seevastu muretsevad eestlased rohkem sõja pärast Ukrainas (81 vs 61 protsenti) ja selle pärast, et sõda võib laieneda ka Eestisse ja Euroopasse (70 vs 60 protsenti).
Majanduslik kindlus on paranenud
Vastajatelt küsiti ka, et "mõeldes järgmise poolaasta peale ja hinnates oma leibkonna tänaseid sissetulekuid ja väljaminekuid, siis kui kindlalt tunnete, et saate planeerida ja katta oma (pere) kohustused ja kulud"?
Kui juunis tehtud küsitluses tundis end kindlalt (pigem + täiesti) 40 protsenti, siis septembris 50 protsenti vastanutest.
Eestlastest vastajad tunnevad end tuleviku osas kindlamini (57 protsenti) kui muust rahvusest vastajad (36 protsenti).
Küsitlusest ilmneb ka, et kui võrreldes juuniga on muust rahvusest vastajate hinnangud tuleviku osas jäänud suuresti samaks, siis eestlastest vastajate seas on vähenenud nende hulk, kes tunnevad end tuleviku osas ebakindlalt. Juunis oli tuleviku osas ebakindlad 55 protsenti eestlastest vastajatest, septembris aga 41 protsenti. Muust rahvusest vastajate seas vähenes end ebakindlalt tundjate osakaal 63 protsendilt 61-le.
Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel küsitluse läbi vahemikus 17.–21. september ning sellele vastas 1265 inimest vanuses 15+. Küsitlus viidi läbi veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil ja sellega saab lähemalt tutvuda siin.
Toimetaja: Urmet Kook







