Eesti sügavaima soojuspuurauguga maasoojusenergia katsejaam rajati Arbaverre, kus see teenindab geoloogiateenistuse uurimiskeskuse hooneid kokku tuhandel ruutmeetril.

Puuraugu soojusvõimsus on 40 kilovatti. Hoonetesse on temperatuuri tõstmiseks paigaldatud kolm maasoojuspumpa ning ühte hoonesse jahutussüsteem.

Katsejaama soojuspuurauk ulatub 712,5 meetri sügavusele. Torudes ringleb põhjavesi, mida soojendavad maapõues asuvad kivimid. Arbavere katsejaamas kasutatakse Eestist esimest korda koaksiaalse toru, kus vesi mööda toru keskosa ülespoole andes soojusvahetis ära oma soojuse. Seejärel liigub vesi toru välimisest osast maa alla tagasi.

Katsetatakse sedagi, kas kivimeid saab kasutada suvisel jahutusperioodil tekkiva jääksoojuse salvestajana.

"Esimesed tulemused saab pärast esimest kütte- ja jahutusperioodi ehk pärast esimest tsüklit. Selleks et teha pikemaajalisi järeldusi, on vaja vähemalt kaks kuni viis aastat koguda ja analüüsida neid tulemusi," lausus geoloogiateenistuse osakonnajuhataja Helena Gailan.

 Sügavate soojuspuuraukude kasutamine võimaldab rajada vajaliku soojusenergia saamiseks vähem puurauke.

"See tehnoloogia oleks kasutatav eelkõige Põhja-Eestis. Geotermiliselt oleks kõige soodsam isegi Ida-Virumaa regioon, kus maapõue soojus on nendes sügavustes suurem. Selle tehnoloogia eripära on see, et seda saab kasutada tiheasustusaladel olemasolevate küttelahenduste ümberehitamiseks. Hajaasustusaladel ja uue kvartali ehitamisel on mõned teised lahenduse soodsamad, aga need vajavad suurt territooriumi. Selle süsteemi eripära on see, et selle jalajälg on hästi väike," rääkis inseneribüroo Steiger juht Erki Niitlaan.

Arbavere katsejaama rajamine läks maksma üle 1,3 miljoni euro. See jaam on üks kolmest, mis tehti geoloogiateenistuse maasoojusenergia uurimise ja katsetamise projekti Geonest raames.

Lisaks Arbaverele on katsejaamad Tallinnas ja Roosna-Allikul. Projekti kogumaksumus on 3,8 miljonit eurot, mida rahastati kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise ühikute müügitulust.