Inseneribürool Steiger kulub ühe ligi 500 meetri sügavuse puuraugu puurimiseks kuu kuni poolteist. Projekti geoloog Hardi Aosaar ütleb, et puurimiseks kasutatakse lisaks puurpeale kuuemeetriseid omavahel liidetavaid vardaid.  

"Iga kuue meetri tagant paned aga järgmise varda juurde ja niimoodi kuni 500-ni. Muidugi siin tehniliselt vahepeal nii lihtne ei ole, me peame siia veel panema ka mantlit (manteltoru – toim.) põhjavee kaitseks ja ülemine osa tuleb kinni manteldada. Tsementeerime selle mantli maapinda kinni ja sellega siis tagame selle, et põhjaveekihid on üksteisest eraldatud," lausus Aosaar.

Lisaks puuraukudele rajatakse Roosna-Allikule maapõueenergia katsejaam, kust hakkavad sooja saama kohalik lasteaed, põhikool, vallamaja ja üks korterelamu. Teisipäeva õhtul ehitajatega kohtuma tulnud kohalike elanike suurim lootus oli, et tulevikus saaks võrku ühendada ka need Roosna-Alliku majad, kus kaugküte puudub.

"Kohapealsetel ei ole mingit vastuseisu. Pigem on uudishimu ja rõõm, et meie küla on selliseks eriliseks projektiks välja valitud," ütles Roosna-Alliku külavanem Sille Pudel.

Roosna-Allikul tehakse töid geoloogiateenistuse vedamisel ja riigi tellimusel, et uurida, millised on Eesti maapõues peituva energia kasutusvõimalused. Ja nagu ütleb geoloogiateenistuse maapõueenergeetika osakonna juhataja Aivar Auväärt, selle teemaga meil väga palju veel tegeldud polegi.

"Maa seest peaks tulema kuskil 12 kuni 13 kraadi, mis soojuspumpadega soojendatakse 65 kraadini," lausus Auväärt.

See, kui palju soojus tarbijale maksma hakkab, sõltub ennekõike kohaliku soojatootja nii-öelda poliitilisest otsusest, aga omahind peaks tulema poole odavam, lisas Auväärt.

Kuna nii sügavaid soojuspuurauke pole Eestis varem puuritud, ei oska ka arendaja veel öelda, kui suur saab olema ettevõtmise kasutegur. Aga kogemuse võrra rikkamaks saadakse kindlasti.