Kuigi maasoojuse kasutamine majade kütmiseks pole Eestis midagi uut, tehakse seda ikka vähe, ütles Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor Alvar Soesoo.

"Väga selget statistikat ei ole, aga me räägime ikkagi puuraugupõhisest kasutamisest. Seal on ka üle 2500 installatsiooni tehtud ja põhjavett kasutatakse ka 100-150 installatsioonis," rääkis Soesoo.

Neid, kes kasutavad horisontaalselt maapinna alla paigaldatud torusid, võiks olla Eestis kuskil 10 000, lisas professor. See ei ole aga põhjanaabritega võrreldav. Rootsis näiteks kasutab maasoojust 650 000 majapidamist ning Soomes 200 000. Seega pole mure selles, et maapind oleks liiga külm, selgitas Soesoo.

Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens ütles, et just vertikaalseid maasoojuspumpasid, mis puuritakse sügavale maa sisse, on asunud riik uurima.

"Praegu on meil isegi valminud esimene pilootprojekt, mis on Tiskre kortermaja lahendus, kus me puurisime 505 meetri sügavuse puuraugu, paigutasime sinna U-toru ja teatavad andurid ja nüüd katsetame seda kortermaja küttesüsteemi juures," selgitas Jürjens.

Eesmärk on välja selgitada näiteks, kui sügavale on mõistlik puurida või kuidas üldse on kõige otstarbekam Eestis maasoojust kasutada.

"Maapõueenergia kasutamist energia tootmiseks just nimelt sellisel viisil peetakse üle kahe korra tõhusamaks kui näiteks õhksoojuspumpade kasutamist. See võib säästa üle poole – kuni 60 protsenti küttekuludest."

Ka ei ole vaja sel moel majade kütmiseks midagi põletada, vähemalt nii kaua, kui elektrit on saada.

"Tegelikult on see süsteem minu silmis – mina olen geoloog – kõige keskkonnasõbralikum lahendus üldse," lisas Jürjens.

Mureks on vaid see, et puurimine on Eestis väga kallis. See on siin kallim kui Soomes, sest Eestis on maakoor kihilisem, teistsugune. Erinevatest kihtides läbi puurimine on aga keerukam ja seega ka kallim. Sellised maasoojuspumbad võivad maksta mitukümmend tuhat eurot.

Kui esimesed katsetused veel käivad, siis põhjalikum uurimustöö võib veel võtta kolm kuni neli aastat või rohkem, ütles Jürjens.

"Meil on selline õppeaeg praegu ja ma usun kümne aasta pärast kindlasti kasutatakse seda Eestis rohkem ja ei ole vaja päris Islandi maakoort. Kui meil oleks Islandi maakoor, saaks ka elektrit toota. Eestis me kindlasti elektrit toota ei saa, aga me saame oma kütte- jahutuskulusid kaks-kolm korda vähendada," rääkis Soesoo.