Esmaspäeval lisaemissioonist teatamisel märkis rahandusministeerium, et võlakirjadest laekunud raha kasutatakse üldise riigieelarve puudujäägi katmiseks käesoleva aasta lõpus ja järgmise aasta alguses ning likviidsusreservi täiendamiseks. 

SEB kaptaliturgude maakler Erik Lauri sõnul kujunes emissioon igati edukaks ja investorite huvi ulatus 3,5 miljardi euroni, pakkumine märgiti üle seitsmekordselt.

Kui algselt plaaniti raha kaasata tasemel 80 baaspunkti üle mid-swap määra, siis suure huvi tõttu langetati pakutavat intressi tasemele mid-swap pluss 72 baaspunkti. Praeguse mid-swap taseme juures kujuneks tootlus ligikaudu 3,2 protsendi tasemele.

Eesti riigi 2034. aastal lõppev võlakiri väljastati esmakordselt 2024. aasta jaanuari keskel ning siis saadi investoritelt laenu miljard eurot mid-swap pluss 70 baaspunkti tasemelt. Seega kujunes enam kui poolteist aastat tagasi võlakirjade tootluseks 3,348 protsenti.

Vahepeal on aga intressitase Euroopas langenud – Euroopa keskpank on 2024. aasta algusest langetanud baasitresse kahe protsendipunkti võrra nelja protsendi tasemelt kahele protsendile.

Suuresti on sellest võitnud lühiajalised võlakirjad, mis on intressitasemest rohkem mõjutatud, kuid puutumata pole jäänud ka pikaajalised intressid Euroopas.

Laur tõi näiteks, et kümne aasta mid-swap tase on langenud 2024. aasta jaanuari keskpaigast 2.75 protsendi pealt 2,58 protsendile ning kaheksa aasta MS tase 2.7 protsendi pealt 2.48 protsendile. Seetõttu sai ka Eesti riik täna soodsamalt laenu kui võlakirja esmaemissioonil.

Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju rahvusvahelisel kapitaliturul 2024. aasta jaanuaris.

Alates 2020. aastast on emiteeritud kolm rahvusvahelist pikaajalist võlakirja kogumahus neli miljardit eurot.