Venemaa üritab Ukrainas endiselt edu saavutada eelkõige Donetski oblastis Pokrovski ümbruses, kuid mingisugust märkimisväärset edasiliikumist pole näha. Samas on venelased viimase nädala jooksul muutnud süvalöökide taktikat ja rünnanud aina rohkem Ukraina elektrienergia varustussüsteemi, alates tootmisest kuni jaotusvõrkudeni välja.

"Venemaa on tegelikult aru saanud, et puhtalt lahingutegevusega ta kiiret sõjalist edu ei saavuta. Tal on vaja murda Ukraina ühiskondlikku vastupanu ja seda proovitaksegi vastu talve elektrienergiataristu hävitamisega saavutada ehk siis nende lootus on, et Ukraina murdub kuskil mujal, mitte rindel," sõnas kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.

"Aasta alguses oli meil halb, praegu on meil halb. Samas oleme tugevamas diplomaatilises positsioonis, aga ainult tänu sellele, et me ei murdunud ja suutsime nurjata venelaste sõjalised plaanid," lausus Ukraina julgeoleku- ja koostöökeskuse tegevdirektor Dmitro Žmailo.

Venemaa jätkab aga mängimist teistelgi rinnetel. Pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas Vladimir Putiniga plaanitud tippkohtumise ärajäämisest, alustas Venemaa kohe tuumaõppuseid. Kaju arvates võib sellest taaskord selgelt välja lugeda, et Venemaa pole rahukõnelustest huvitatud ja püüab lihtsalt aega võita.

"Eriti kummaline oleks olukord, kus Venemaa viib läbi tuumatriaadi õppust ja samal ajal käivad kõrgetasemelised rahukõnelused," ütles Kaju.

Rahukõneluste jutt oli julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul Venemaa taktikaline käik, sest neile tundus, et Ukraina võibki ameeriklastelt saada Tomahawki pikamaarakette. Järjekordne diplomaatiline mäng Trumpiga lõi aga teatud mõttes venelastele kõrvakiilu, sest üsna kiiresti saadi kaela uued sanktsioonid.

"USA kehtestas uued sanktsioonid Venemaale, Rosnefti ja Lukoili vastu, mis tulid ikkagi Venemaa jaoks nagu välk selgest taevast ja sellega president Trump Venemaa jaoks käegakatsutavalt tõendas jälle, et ma võin teha igasuguseid otsuseid," sõnas Saks.

Trump oleks saanud küll kehtestada veel tugevamaid sanktsioone, kuid Saksa kinnitusel ei saa alatähtsustada, et ameeriklased võtsid ette Venemaa jaoks kõige tundlikuma sektori. Sanktsioonide mõju on pikema vinnaga, mis võib muutuda oluliseks järgmisel aastal, kui Venemaa soovib oma sõjalist eelarvet veidi kokku tõmmata.

"See ei ole küll nüüd nii palju, mis tähendaks nüüd seda, et sõda kuidagi on plaanitud hakata lõpetama, aga ikkagi on näha, et Venemaal juba praegu napib vahendeid ja nüüd, kui see kumuleerub - sinna juurde tulevad Ukraina rünnakud kaugele Venemaa sisemusse nende naftatöötlemisettevõtetele, kuhu siiani Ukraina ründevahendid ei ulatunud - , siis see võib ikkagi lõppeda päris kurvalt Venemaa jaoks," lausus Saks.