Kavandatav varade müük on selle Vene suurfirma kõige olulisem samm pärast lääneriikide järjestikuste sanktsioonide kehtestamist Venemaa vastu seoses selle alustatud täiemahulise sõjaga Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris.

"Lukoil annab teada, et seoses mitme riigi kehtestatud piiravate meetmetega kompanii ja selle tütarettevõtete suhtes teatab ettevõte oma kavatsusest müüa oma rahvusvahelised varad. Ettevõte on alustanud potentsiaalsete ostjate tehingupakkumiste läbivaatamist," seisab Lukoili esmaspäeval tehtud avalduses.

"Varade müük tehakse USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) tegevuse lõpetamise litsentsi alusel," teatas Lukoil.

Väljaande Financial Times andmeil peab ettevõte teoreetiliselt müüma oma rahvusvahelised varad 21. novembriks, mil USA riigikassa hakkab käsitlema kõiki ettevõttega tehtud tehinguid Washingtoni kehtestatud sanktsioonide rikkumisena, mille tulemusena võidakse ettevõttele määrata suured trahvid.

Lukoil ütles, et kavatseb vajadusel taotleda OFAC-i litsentsi pikendamist "tagamaks oma rahvusvaheliste varade katkematut tööd".

Üks väljaandega Politico rääkinud Lukoili endine juhtivtöötaja ütles, et see samm võib ettevõtte tulusid ja kasumit langetada umbes 30 protsenti, kuna ettevõte on sunnitud müüma kolm rafineerimistehast ja umbes poole oma umbes 5000 bensiinijaamast üle maailma. "Lukoiliga on lõpp," ütles anonüümsust palunud töötaja Politicole.

Sanktsioonid on Lukoili suhtes praeguseks kehtestanud USA ja Ühendkuningriik.

USA president Donald Trump kehtestas Venemaa kahele suurimale naftaettevõtetele Rosneftile ja Lukoilile seoses Venemaa sõjaga Ukrainas sanktsioonid 22. oktoobril.

Ühendkuningriik võttis Lukoili ja Rosnefti sihikule juba 15. oktoobril ning pani sanktsioonide alla ka 44 niinimetatud Vene varilaevastiku tankerit.

Rosneft ja Lukoil annavad umbes kaks kolmandikku Venemaa 4,4 miljoni barreli suurusest toornafta ekspordist päevas.

Hoolimata sanktsioonidest Lukoili suhtes jättis Ühendkuningriik kuni 14. oktoobrini 2027 sanktsioonide alt välja Lukoili ja Rosnefti rahvusvahelised projektid Aserbaidžaanis ja Kasahstanis. Nende hulka kuuluvad Kaspia torujuhtme konsortsium (CPC), TengizChevroil, Shah Deniz, Lõuna-Kaukaasia gaasijuhe, Azerbaidžaani gaasivarustusettevõte ja Karatšaganak, teatas Vene uudisteagentuur Interfax.

Kehtestatud piiranguid kirjeldati kui uut katset karmistada Venemaa-vastaseid energiasanktsioone ja vähendada sellega Kremli tulusid, mis lubavad tal jätkata sõjapidamist Ukrainas.

Lukoil, mille peakorter asub Moskvas, annab umbes kaks protsenti maailma naftatoodangust. Selle nimi tuleneb kolmest naftalinnast Lukoili traditsioonilises tööpiirkonnas Lääne-Siberis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas: Langepas, Urai ja Kogalõm. Lukoil moodustati 1991. aastal nendes kolmes linnas tegutsenud nafta- ja gaasiettevõtete liitmisel.

Ettevõte ei täpsustanud, millised varad konkreetselt maha müüakse.

Selle suurim välisvara on Iraagi West Qurna 2 naftaväli, mis on üks maailma suurimaid ja milles ettevõttel on 75-protsendine osalus. Venemaa uudisteagentuuri Interfax teatel ületas naftavälja toodang aprillis 480 000 barrelit päevas.

Ettevõttele kuulub Bulgaarias asuv 190 000 barrelit päevas tootva Lukoil Neftohim Burgase rafineerimistehas, mis on Balkani suurim, ning Petroteli naftarafineerimistehas Rumeenias. Interfaxi teatel on ettevõttel rafineerimistehas ka Hollandis.

Lukoil varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat, aga ka Türgi STAR-i rafineerimistehast, mis kuulub Aserbaidžaani ettevõttele SOCAR, mis sõltub suuresti Venemaa toornaftast.

Ettevõttel on osalusi ka naftaterminalides ja kütuse jaemüügikettides Euroopas ning mitmesuguseid projekte Kesk-Aasias, sealhulgas Kasahstanis, ning Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.

Ettevõtte veebisaidi andmetel on Lukoil seotud projektidega Aserbaidžaanis, Kasahstanis, Usbekistanis, Iraagis, Egiptuses, Kamerunis, Nigeerias, Ghanas, Mehhikos, Araabia Ühendemiraatides ja Kongo Vabariigis.

Ettevõtte loomisel oli üks juhtiv tegelane Nõukogude Liidu tollane naftatootmise aseminister ja hilisem Vene oligarh, Aserbaidžaani päritolu Vagit Alekperov, kes oli Lukoili suuromanik ja tegevjuht aastatel 1993 kuni 2022.

Ärileht Forbes hindas 2025. aasta märtsis Alekperovi vara suuruseks 28,7 miljardit dollarit, millega ta oli Venemaa rikkaim inimene ning maailmas rikkuselt 63. inimene. Lääneriigid on kehtestatud talle Ukraina sõja tõttu sanktsioonid.

Ungari sattus kahvlisse

Väljaanne Politico tõi oma teisipäevases uudiskirjas välja ka Vene- ja Trumpi-sõbraliku peaministri Viktor Orbani juhitud Ungari, mis on siiani Vene kütuseid ostnud, sattumise ebamugavasse olukorda.

Roomat külastanud Orban, kes on olnud Trumpi kõige tulihingelisem fänn Euroopa Liidus, ütles, et USA president oli Venemaa naftafirmadele sanktsioone kehtestades teinud vea, lisades: "Ma räägin temaga isiklikult, kuidas me saame seda parandada."

Politico viitas, et Orban peaks järgmisel nädalal Washingtonis Trumpiga kohtuma.

Ukraina uudisteportaal Unian viitas Ungari välisministrile Péter Szijjártóle, kelle teatel arutavad kaks juhti USA sanktsioone Venemaa naftasektori vastu.

Unian meenutas, et USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker on öelnud, et Washington ootab Ungarilt konkreetseid samme energiasõltuvuse vähendamiseks Venemaast. Whitakeri sõnul ei ole Ungari, erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest, selles osas mingeid plaane välja töötanud ega aktiivseid meetmeid võtnud.

Suursaadiku sõnul on Washington valmis Budapesti abistama Venemaa naftast ja gaasist loobumise protsessis. Whitaker lisas, et USA ootab ka teistelt riikidelt, eelkõige Slovakkialt ja Türgilt, aktiivseid samme Venemaa energiatarnetest loobumiseks.