Vaatamata Vene vägede aktiivsele ründetegevusele, kus umbes kolmandik lahingukontaktidest on Pokrovski lähistel, ei ole sõja 192. nädal ei strateegilisel ega operatiivtasandil muutusi toonud, tõdes Kiviselg kaitseministeeriumis korraldatud iganädalasel briifingul. Tema sõnul kannab Venemaa Pokrovskit rünnates suuri kaotusi, seda ka soomustehnikas.

Kaitseväe luureülem rõhutas, et hoolimata Venemaa võidukatest raportitest ei ole piirkonna langemine veel siiski päevade küsimus ja Vene relvajõudude väidetesse Ukraina üksuste ümberpiiramise kohta Mõrnogradis või mujal Pokrovski piirkonnas tuleb suhtuda suure skepsisega.

"Selge on muidugi ka see, et varem või hiljem peab Ukraina Pokrovski piirkonnast üksused välja tõmbama. Aga nagu varem öeldud, siis Pokrovski piirkonna langemine Vene relvajõudude kätte ei määra olukorra üldpilti Ukrainas," märkis Kiviselg. Ta viitas sellele, et ukrainlastel on rajatud kaitseliinid nii Pokrovskist põhjas kui ka läänes ja see peaks ära hoidma Vene vägede suurema läbimurde.

Muret teevad Vene õhurünnakud

Märksa kriitilisemad on Venemaa drooni- ja raketirünnakud Ukraina energiataristu pihta, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem. Ta tõi eraldi välja 30. oktoobril toimunud massiivse kompleksrünnaku, kus korraga kasutati 653 drooni ja 52 eri tüüpi raketti.

"Rakettide purustusjõud on oluliselt suurem kui ründedroonide oma ja seeläbi on ukrainlased raskes olukorras, kus purustustest taastuda on väga raske või mõnel juhul ka võimatu," selgitas ta.

Venemaa korraldatud õhurünnakute eesmärk on Kiviselja hinnangul murda lähikuudel ukrainlaste kaitsetahe.

"Teatud mõttes on Putin praegu pannud kõik panused ühele kaardile ja selleks on sõja võitmine tema tingimustel. Sest sõja algpõhjustena tulebki näha Putini soovimatust leppida Ukraina sõltumatusega Venemaast," rääkis Kiviselg, kelle sõnul on Ukraina-vastane sõda muutunud mitte ainult enam Putini, vaid ka Venemaa jaoks asjaks iseeneses.

"Ehk need inimkaotused ja samuti majanduslik langus, mis Venemaad ees ootab ja milleni ta juba on jõudnud, ei jäta [Venemaa režiimi juhile Vladimir] Putinile enam väga palju muid valikuid, kui proovida läbi suruda oma maksimaalset eesmärki, mitte võimalike läbirääkimiste jooksul järeleandmisi teha," märkis ta.

Kolm stsenaariumi 

Kiviselg esitas ka kolm võimalikku stsenaariumi, kuidas olukord Ukrainas edasi võiks areneda.

Neist esimese täitumisel seiskub Venemaa agressioon vaherahuga, sest kummalgi osapoolel puudub suutlikkus saavutada läbimurret, rääkis ta. Kui sellises olukorras saavutatakse vaherahu lahingutegevuse joonel, kusjuures võib toimuda ka väikeses ulatuses alade või kriitilise objektide vahetust, siis oleks see ikkagi ainult ajutine lahendus, leidis Kiviselg.

Võimaliku, kuigi ebatõenäolise asjade käiguna väheneks rahvusvaheline toetus Ukrainale, mistõttu võiks tekkida olukord, kus sõda lõppeb Venemaa tingimustel ja Ukraina suveräänsuse kadumisega, ehkki isegi sellisel juhul jätkaks Ukraina mittekonventsionaalset vastupanu.

"Aga rõhutan seekord veel üle, et selline tegevuskäik on ebatõenäoline," ütles Kiviselg.

Teise, aga samuti üsna ebatõenäolise stsenaariumina tõi Kiviselg välja võimaluse, et süveneva sotsiaalmajandusliku ebastabiilsuse tõttu ei ole Venemaa suuteline sõda jätkama ja Putin nõustub rahuläbirääkimistega ning riigisisese kriisi survel nõustub Ukraina esitatud tingimustega.

"Ei ole küll väga tõenäoline, et 1991. aasta piiride taastamine aset leiaks," märkis ta.

"Viimaseks pean välja tooma kahjuks kõige reaalsema tegevuskäigu, et Venemaa agressioon Ukraina vastu jätkub sellisel kujul, nagu ta täna on," ütles Kiviselg.

See hõlmab olukorda, kus Putin ei saa lubada endale kaotust ja tema soovimatus järeleandmisi teha sunnib Venemaad sõda jätkama, leidis kaitseväe luureülem.