"Retoorika, et mistahes sanktsioonid Venemaad ei mõjuta, on meid saatnud juba aastaid. Aga tõsi on see, et iga täiendav sanktsioon lisab midagi. Ja me ei tea kunagi, millal see murdumise hetk on, aga ta on lähemal iga sanktsiooniga," ütles Luikmel.

Luikmel rääkis, et Venemaa võitleb praegu suhteliselt kõrge hinnatõusuga. "Hinnatõus on üks rahulolematuse allikas siseriiklikult," sõnas  ta.

Teine mõjutaja on tema sõnul Hiinast tulev import. "See tegelikult ikkagi juba mingil määral tõrjub välja ka Vene autotööstust ja muid rasketööstuse harusid. Mis tähendab seda, et sisuliselt minnakse üle juba neljapäevastele töönädalatele. Ja seda niisugust odavat Hiina importi, mis konkureerib Venemaa tööstustoodanguga, on ikkagi juba ebameeldivalt palju," rääkis Luikmel.

Luikmel rääkis, et pärast Venemaa suurte naftafirmade sanktsioonide alla langemist, on Venemaal naftale raskem ostjat leida. "Veelgi keerulisem on seda transportida ennekõike meretsi. Torutransport ilmselt mõneks ajaks jääb ikkagi tööle. Ja see tähendab, et ilmselt ulatuslikumalt kasutatakse varilaevastikku," lausus Luikmel.

Luikmel arvas, et ostja Venemaa oma naftale siiski leiab, aga protseduurid selleks on keerulisemad ja oluliselt kulukamad. "Ka nende laevade kindlustamine, rääkimata nende juurdepääsust Euroopa sadamatesse on oluliselt komplitseeritum," ütles ta.

Samuti tõuseb varilaevastiku laevu kasutades tema sõnul keskkonnakatastroofi oht."Tegelikult selline laialdasem nende laevade tegevuse piiramine on motiveeritud ka sellest, et tegemist on kuni 30 aasta vanuste laevadega. Kui ühe laevaga midagi juhtub, siis see keskkonnakatastroof võib ulatuda miljardi euroni," rääkis Luikmel.

Saatejuht Johannes Tralla küsis, millise jälje sanktsoonid naftasektorile Venemaa sõjakassale jätavad.

"Kui arvestada seda, et Venemaa naftatootmise muutuvkulu on kuskil 10 dollari juures barrelist, kapitali kulud ilmselt kahekordistavad seda summat. Aga Venemaa suudab midagi naftamüügist teenida ilmselt seni kuni nafta hind on üle 10 dollari barrelist. Aga fakt on see, et võimalused efektiivselt kuskil 40 kuni 50 dollarise barreli hinna juures on vägagi piiratud, seda enam, et nafta rikastamine, erinevate naftatoodete tootmine on omakorda halvatud ka seoses droonirünnakutega," vastas Luikmel.

"Nafta on Venemaa jaoks tegelikult põhjus, miks ta seda sõda saab pidada. Ja kui ta mõnda aega peab leppima veelgi keerulisemate ekspordi oludega, siis tõenäoliselt see ikkagi avaldab mõju Venemaa majandusele. Fakt on see, et majandussanktsioonid pole kunagi ühtegi sõda täielikult lõpetanud. Aga oluliselt võib see suurendada sellist siseriiklikku rahulolematust Vene võimudega," lausus Luikmel.

Sanktsioonid Venemaale on saanud jõudu juurde

Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit on viimastel päevadel astunud samme, mis peaksid oluliselt vähendama Venemaa nafta- ja gaasiekspordi tulu - peamist rahavoogu, mille toel Kreml peab sõda Ukrainas.

Kolmapäeval teatas president Donald Trump oma ametiaja esimestest Venemaa-vastastest sanktsioonidest.

Sanktsioonid on suunatud Venemaa kahe suurima naftafirma – Lukoili ja Rosnefti vastu - ettevõtted, mis annavad kokku ligi poole Venemaa naftatoodangust.

Ameerika otsus tähendab, et nende firmadega ei tohi enam dollarites arveldada. Sanktsioonid võivad tabada ka nende partnereid, mistõttu Euroopa pangad ja kütusefirmad on koostööst juba taganemas.

Lukoil peab suure tõenäosusega müüma oma varad Bulgaarias, Rumeenias ja Hollandis. Bulgaaria valitsus on võimalikud tehingud pannud erikontrolli alla.
Trumpi sanktsioonide uudis tõstis nafta hinda maailmaturul ligi viie protsendi võrra.

Trumpi samm tuli pärast kuudepikkust kriitikat Euroopa suunal, et osa riike ostab endiselt Venemaa energiat. Ja kuigi analüütikute hinnangul on löök Lukoilile tõsine, ei seiska see siiski Venemaa sõjamasinat – odavat toornaftat ostavad edasi Hiina ja India.

Paralleelselt Trumpi sanktsioonidega piirab vene naftaäri ka Brüssel.
Euroopa Liit võttis möödunud nädala lõpus vastu 19. Venemaa-vastase sanktsioonipaketi, mille eesmärk on veelgi tugevdada survet Venemaa majandusele.

Pakett keelustab Venemaa veeldatud maagaasi impordi, täielikult alates 2027. aastast. Otsus sündis hoolimata Ungari ja Slovakkia vastuseisust - mõlemad riigid on endiselt sõltuvad Vene torunaftast. Samuti tühistab pakett senised erandid Rosnefti ja Gazprom´i tehingutele, sulgedes lõplikult nende ligipääsu Euroopa turule.

Samuti lisati sanktsioonide nimekirja veel 117 laeva, mis kuuluvad Venemaa niinimetatud varilaevastikku – kokku on neid laevu nüüd 557. Need laevad ei tohi Euroopa sadamatesse siseneda ega kasutada Euroopa ettevõtete teenuseid, mis muudab nende kasutamise väga keeruliseks. Aga kuna varilaevastik paisub pidevalt, plaanitakse Brüsselis juba ka järgmist sammu. Välisteenistuses, mida juhib Kaja Kallas, kirjutatakse parasjagu kokku uut merenduslepet, mis annaks liikmesriikidele suurema õiguse varilaevastiku tankereid kontrollida. Hinnanguliselt kuulub varilaevastiku koosseisu kuni 1400 tankerit.

Euroopa Liit keelustab ka mitmed finants- ja krüptotehingud, et takistada Venemaal sanktsioonidest mööda hiilimist. Nimekirja on lisatud viis uut Venemaa panka, samuti maksesüsteemid Mir ja SBP, mis seni võimaldasid piiriülest arveldamist.

Uued piirangud tabavad ka Hiina ja Araabia Ühendemiraatide ettevõtteid, mis on aidanud Venemaal oma naftat müüa.

Putin: sanktsioonid ei mõjuta oluliselt meie majanduslikku heaolu

Venemaa president Vladimir Putin nimetas sanktsioone ebasõbralikuks sammuks.

"Ilmselgelt on see Venemaa suhtes ebasõbralik tegu ja see ei tugevda Vene-Ameerika suhteid, mis on just hakanud taastuma. Loomulikult kahjustab USA administratsioon selliste tegudega Vene-Ameerika suhteid," ütles Putin.

"Jah, need sanktsioonid on meie jaoks tõsised ja neil on teatud tagajärjed, kuid siiski ei mõjuta need oluliselt meie majanduslikku heaolu," lisas ta.