Pärast seda kui Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori konkurss luhtus, otsis haridus- ja teadusministeerium koolile juhti sihtotsinguga. Kahest kandidaadist valiti komisjoni ühehäälse otsusega direktoriks Aet Kruusimägi, ütles ministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna juht Raivo Trummal.

"Aet Kruusimäe puhul võiks välja tuua tema süsteemsust, läbimõeldust ning samas ka visadust ja järjepidevust plaan ellu viia. Aet on igati positiivne ja lahendustele orienteeritud. Mulle meeldis see, et Aet kõikide tegevuste fookusest tõi välja õpilase ja samal ajal ta ei unustanud ka õpetajate ja teiste koolitöötajate olulisust ning vajadust neid toetada ja jõustada. Just eeskätt toetada ka loovuse poolt, et õpetajad julgeksid katsetada, ei kardaks eksida, et keskkond oleks hooliv ja turvaline.

Aet Kruusimägi asub Kohtla-Järve juhina tööle uue aasta 5. jaanuaril. "Tegelikult see kuulutus jäi mulle silma juba siis, kui hakati otsima uut direktorit. Kuna tollel hetkel oli Võsu koolis uue hoone ehitus pooleli, siis juhina pidasin ma oluliseks see protsess lõpule viia ja tookord sai see mõte nii-öelda maha maetud. Aga kui see pakkumine tuli, siis see oli justkui märk, et nüüd tuleb võimalusest kinni haarata. Ma olen enesearengu pooldaja, väljakutsed ka meeldivad ja minu arust on praegu Ida-Viru piirkond tervikuna ikkagi suhteliselt vähe väärtustatud. Ma arvan, et minu jaoks on see päris põnev seal toimetama hakata," ütles Aet Kruusimägi.

Kohtla-Järve gümnaasiumi juhi koht vabanes sel suvel. Gümnaasiumi alates selle avamisest 2019. aastal juhtinud Hendrik Agur valiti Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juhiks. Aguri soov on, et uus koolijuht oskaks ära kasutada Kohtla-Järve gümnaasiumi lõpetanud noorte potentsiaali.

"Uuel koolil kohe alguses ei ole vilistlasi, kuid praeguseks on tekkinud juba arvestatavalt suur vilistlaskond, kus esimesed lennud on jõudnud juba ülikoolides magistrikraadid teha. Ma arvan, et oluline on motiveeritud ja ärksama osa vilistlaskonna kaasamine kooli partneritena, aga miks mitte ka õpetajatena. Nad tunnevad ju kohalikke olusid ja hoiakuid kõige paremini ning on õpilastele peaaegu eakaaslased," sõnas Agur.

Aet Kruusimägi kiitis Hendrik Aguri mõtte heaks. "Ma arvan, et see on väga hea mõte. Kui me soovime, et Kohtla-Järve gümnaasium oleks kogukonnas väärtustatud, siis me peamegi need helged pead, kes sealt koolist lähevad edasi õppima, ju tagasi kutsuma," ütles koolijuht.

Seda aspekti peeti Kruusimägi tugevuseks ka töövestlusel. "Meeldis see, et Aet soovib tõesti õpetajate ja eeskätt ikkagi õpilaste piirkonnas püsimist toetada. Ning ka nende tagasipöördumist, pärast seda kui nad on kõrgkoolis ära käinud," sõnas Raivo Trummal.

"Kindlasti tahaks, et töötajad oleksid kooliga rahul ja kõik rahulolu näitajad oleksid väga kõrged ja töötajaskond oleks püsiv. See on hästi oluline selleks, et hoida kooli ikkagi sellisena, et sinna jätkuvalt tahavad õpilased tulla ja et õpetajad tahavad seal töötada," lisas Trummal.

Samuti lubas Aet Kruusimägi jätkata Kohtla-Järve gümnaasiumis tugeva aluse saanud kultuuritegevust ühe eesmärgiga, et kool oleks esindatud tantsu- ja laulupidudel.

"Ma olen ise teisest klassist alates tegelnud rahvatantsuga. Nii et kultuuripool on minu jaoks ka väga oluline, laulu- ja tantsupeod sealhulgas. Kultuur on tegelikult ikkagi see üks osa, mis aitab kooliperet omavahel siduda, eriti Ida-Virumaal. Nii et kindlasti kavatseme nende teemadega jätkata," sõnas Kruusimägi.

Agur loodab, et kooli algatatud kogukonda liitvad tegevused jätkuvad ka uue juhi all. "Kohtla-Järvel ja üldse ka Ida-Virumaal laiemalt on oluline kogukonna kaasamisel just need aspektid, mis ei ole kusagil seadusetähes kirjas. Et riigigümnaasium ikka kannaks selget eesti keelt ja meelt. Üks näide on see, et riigigümnaasium on teinud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise ühisaktusi koos Kohtla-Järve koolidega. Loodan, et sellised traditsioonid, mis on sisse viidud, jätkuvad," sõnas Agur.

Kui Agur tuli Tallinnast Ida-Virumaale koolijuhiks, sai ta haridušoki osaliseks ja nüüd oskab ta ka väljastpoolt tulijaid hoiatada. "Kui koolijuht tuleb väljastpoolt Ida-Virumaad, siis tuleb kohalike oludega ennast kurssi viia ja mitte siis väga imestada. Kohtla-Järve gümnaasium on uus hoone ja minu jaoks on see olnud sõna otseses mõttes üks aus tükike Eestit Kohtla-Järvel. Mitte et Kohtla-Järve ei oleks Eesti riigis, aga siinses piirkonnas eriti tuleb arvestada ka poliitilist konteksti, et linnavalitsused vahetuvad, inimesed ja väärtused vahetuvad, aga riigigümnaasiumi lipp peab ikka kõrgel lehvima ja kandma riigi väärtusi, sõltumata sellest, kes parasjagu seal linna valitsevad. Küll nüüd teed ja tänavad saavad hooldatud, aga on tähtis, et eesti keelt ja meelt ja vaimu on vaja üleval hoida," pani Agur uuele koolijuhile südamele.

Põlise läänevirulasena on Kruusimägi pisut teise kultuuriruumiga seotud väljakutseteks valmis. "Kui ma selle otsuse tegin, siis ega see ei tulnud lihtsalt, selles suhtes on see ikkagi olnud väga teadlik otsus. Ma olen teadlik, et kultuur seal on natukene teine ja tuleb olla mõistvam ja arvestada sealsete asjaoludega. Jah, ma olen ka kuulnud nende väljakutsete kohta, mida Hendrik Agur pidi omal ajal nii-öelda läbi tegema. Aga aastad on läinud ja kindlasti on see olukord muutunud juba paremuse poole," lootis Kruusimägi.

Ida-Virumaa paljude elanike ja enamiku gümnasistide kodune keel, vene keel ei ole Kruusimägi tugevam külg ja sellest informeeris ta ka ministeeriumi. "Vaatame olukorra ära ja siis saab edasi liikuda. Ka Võsu koolis on olnud olukordi, kus on vene keel teemaks olnud, aga ma olen aru saanud, et ka muukeelsed inimesed tegelikult saavad eesti keelest aru, nii et alati on võimalik leida lahendusi," ütles Kruusimägi.

Kahe direktori vahelisel ajal juhib Kohtla-Järve kooli Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tatjana Ait.

Kohtla-Järve gümnaasiumis on 248 õpilast.