"Komisjoni otsus valida Hendrik Aguri direktoriks tugines nii Aguri poolt esitletud visioonile kui tema pikaajalisele kogemusele erinevate koolide juhtimisel," ütles ministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige.

Uue juhi olulisemateks väljakutseteks on kantsleri sõnul Ida-Virumaa KHK uute eestikeelsete õppekavade arendamine nii regiooni kui ka kogu Eesti majanduse kasvuvaldkondades, aga ka süsteemse koostöö ülesehitamine piirkondlike partneritega, sh nii üldharidus- kui kõrgkoolidega, et suurendada õppijate valikuvõimalusi ja tööalast konkurentsivõimet.

Kümne kandidaadi seas parimaks osutunud Hendrik Aguri visioonis saab Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest innovatsioonikeskus, mis vastab nüüdisaegse töömaailma ootustele ning loob võimalused kõigile – ka neile noortele, kelle eesti või inglise keele oskus pole seni võimaldanud neil edasi õppida või tööturule siseneda.

Senine direktor Mati Lukas oli ametis kaks aastat. Ministeerium tänas teda panuse eest eestikeelsele õppele ülemineku protsessi.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse uus direktor asub ametisse 1. augustil, et tagada mõlema kooli – nii Kohtla-Järve gümnaasiumi kui ka Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse – õppeaasta rahulik lõpetamine.

Ida-Viru kutsehariduskeskuses õpib üle 2400 õpilase. Lisaks korraldab keskus erinevaid täiendõppe kursusi täiskasvanutele. Kohtla-Järve gümnaasiumis õpib üle 230 õpilase.

Hendrik Agur: ka keevitaja peab oskama eesti keelt

Teisipäeval, pärast Kohtla-Järve gümnaasiumi kooliperele uudise teatavaks tegemist andis Hendrik Agur intervjuu nii ERR-ile kui ka Põhjarannikule. ERR-ile antud intervjuus ütles koolijuht, et Ida-Viru kutsehariduskeskuses tahab ta põhikoolijärgse õppe eestikeelseks muuta 1. septembrist 2026. aastast. Ida-Virumaa gümnaasiumihariduses näeb ta mõttekana Kohtla-Järve ja Jõhvi gümnaasiumi ühendamist.

Päris ootamatu uudis. Olete viimased kuus aastat keskendunud tööle Kohtla-Järve gümnaasiumis. Miks otsustasite nüüd kandideerida Ida-Viru kutsehariduskeskuse juhiks?

Tegelikult tegid mul kolleegidest koolijuhid nalja, et kui see Agur tuleb siia Ida-Virumaale, siis ega ta üle kahe aasta vastu ei pea, kandideerib kusagile ilusasse Tallinna kooli tagasi. Aga ei. See otsus, mis sai üle kuue aasta tagasi tehtud, tulla Ida-Virumaale, praegusel juhul Kohtla-Järvele, oli minu jaoks väga õige otsus. Ja ma loodan, et ka Eesti riigi jaoks, sest Kohtla-Järve gümnaasium on asutatud, käima lükatud ja ma arvan, et minu töö on siin koolis tehtud või peaaegu tehtud igal juhul.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskust olen ma külje pealt kõik need aastad jälginud, sest fookus on olnud siin, Kohtla-Järve gümnaasiumil. Aga see on olnud üks väga imelik suur asutus, mis on tekitanud minus kogu aja küsimusi. Tõsi, viimased kaks aastat on selle juhtimine olnud saneerimisel tubli Mati Lukase käes, kes on teinud seal nüüd vajalikke reforme ja muudatusi.

Aga ei saa olla, et Eesti riigis on venekeelne, täiesti venekeelne õppeasutus. Ja nii see jätkubki, et põhikoolidest tulevad umbkeelsed õpilased jätkavad vene keeles õpet – see ei saa olla nii. Õnneks on riik seda märganud ning olen ministeeriumiga täiesti ühte meelt ja kavatsengi teha Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest täiesti eesti õppekeelega kooli.

Lisaks sellele muidugi kutseharidus, mis on praegu kutseharidusreformi käigus suuri muutusi läbi tegemas ja üldhariduse osakaalu kutsehariduses suurendatakse. Lisaks kaasaegsed erialad ja valdkonnad, et kool ei töötaks mitte ainult Ida-Virumaa ja selle regiooni hüvanguks, vaid kogu Eesti jaoks. See on minu väljakutse ning tööpõld, mida ma asun kündma, on suur.

Peaaegu samal ajal kuus aastat tagasi, kui siia tulite, olid siin suured kired koolikeele ümber käimas, et kui palju õpetatakse eesti keeles, kui palju 60/40 süsteemis jne. Te asusite tööle ja ütlesite, et koolikeeleks saab eesti keel, ja tegite seda nii veenvalt, et 1. septembri aktusel ütles tollane haridusminister Mailis Reps, et tegelikult oligi kohe algul plaanis kool eestikeelsena teha. Nüüd te lähete sama sõnumiga Ida-Viru kutsehariduskeskusesse. Kas see tähendab, et sügisest on Ida-Viru kutsehariduskeskus eestikeelne kool?

Sellest sügisest päris kindlasti veel ei jõua, sest ma asun ametisse alles 1. augustist. Aga sõnumid lähevad välja, kuna praegu on tõesti esimene hetk, kui saab avalikkusele teatavaks, sealhulgas ka kooliperele, et eestikeelne kool sellest saab. See võtab natukene aega, aga kindlasti 1. septembrist 2026 on see kool täiesti eestikeelne. Seni tuleb atra seada. Ma arvan, et need inimesed, kes on väga motiveeritud ja tahavad sellesse panustada, on teretulnud tiimiga jätkama. Aga kutsun ka üle Eesti tublisid motiveeritud õpetajaid ja haridusinimesi paati, et teha tõesti sellest väga suurest koolist, mis on ju Eestis suuruselt teine kutsekool ja mis asub kolmes linnas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas, üks tõeliselt innovaatiline ja korralik tänapäevane õppekeskus.

Tulite siia Tallinnast ja Ida-Virumaa hariduselu oli teie jaoks täiesti teistsugune, üllatusi täis koht. Millise kogemuse võtate sellest kuuest aastast kaasa Ida-Viru kutsehariduskeskusesse?

See on tänuväärne aeg olnud käivitada alates 2019. aastast Kohtla-Järve gümnaasium siin, valdavalt venekeelses piirkonnas, Kohtla-Järvel. On tähtis, et need sõnumid, mille ma tõin ja mida me oma meeskonnaga ellu viisime, on levinud mitte ainult Kohtla-Järvel, vaid kogu Ida-Virumaal. Eestikeelne nüüdisaegne haridus on tänapäeva nõue ja ma arvan, et ettevalmistustöö on tehtud.

Kutsehariduskeskuses, mis on omas mahlas nii-öelda praadinud ja oma sammudega ja omas väärtusruumis liikunud, saab reform olema kardinaalne, senisest diametraalselt teistsugune.

Te ütlesite küll oma sõnumi töötajatele ja õpetajatele, et varsti on eestikeelne kool. Aga mida te ütlete nendele lastevanematele, kelle jaoks on kutseharidus olnud üks väike oaas, kus nad on saanud lapsele keskharidust anda venekeelses keskkonnas?

See on väga hea ja tähtis küsimus, aga enne kui ma ütlen sõnumi lastevanematele, ütlen ma sõnumi kõikidele Ida-Virumaa koolijuhtidele, kes õpetavad üleminekukoolides ehk endistes venekeelsetes koolides: "Võtke kohe ette kõik edumeelsed sammud, et teie põhikoolide lõpetajad oskaks eesti keelt vähemalt B1 tasemel, aga soovitatavalt B2 või C1 tasemel ehk õpetage eesti keel selgeks. Ärge laske oma põhikoolidest välja õpilasi, kes ei oska Eestis riigikeelt."

See on esimene sõnum koolidele, et mõelge selle peale, kui varem oli Ida-Virumaa kutsehariduskeskus see pääsetee, see oli selline vaikiv kokkulepe, et kui gümnaasiumisse ei saa, siis läheme kutsekasse, pole probleemi. Tõepoolest, senine kutsehariduskeskus on toetanud seda, et venekeelne õpe on võimalik.

Nagu öeldakse retooriliselt, et keevitada saab ka vene keeles. Ei saa. Enam ei saa. Ka keevitaja ja kõik teised tublid ametikandjad peavad Eesti väärtusruumi väärtusi kandma ja oskama eesti keelt.

Lastevanematele on sõnum, et see aeg on läbi, kui ilma eesti keelt kui riigikeelt oskamata saab edasi õppida, enam ei saa. Tuleb toetada oma last, et õppida eesti keel selgeks, et jätkata oma edasist arenguteed.

Kutsehariduskeskuses kindlasti me loome toetavad programmid, spetsiaalsed moodulid, et teha – ütlen selle otse, ausalt ja etteheitva alatooniga välja – see tegemata töö ära ja aidata neid inimesi, kes ei ole selles ise süüdi, et nad ei oska eesti keelt põhikooli lõpus. Teha keel neile selgeks ja toetada neid. Ma arvan, mõne aasta pärast on pilt teine.

Räägite praegu palju põhikoolist ja gümnaasiumist. Samas on Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses ka täiskasvanute õpe. Sealgi on probleem selles, et kui me vaatame kuulutusi, siis eestikeelseid mooduleid tuleb tikutulega taga otsida.

Ka täiskasvanud peaksid õppima eesti keele selgeks. Mul on praegu vara anda siin põhjapanevaid lubadusi, sest ma pean enne esiteks tutvuma oma tulevase kooliga, selle meeskonnaga ja looma, värskendama selle meeskonna selliseks, kellega saab tegelikult päriselt ausalt ja päriselt teha eestikeelse haridusega kooli.

Kui tuleb kutseõppesse täiskasvanud inimene, siis kas tuleks tasemeõppes talle enne õpetada eesti keel selgeks ja siis anda kutseõpe, on küsimus, millele ma ei oska täna vastata. Igal juhul on see tõsine teema, millega tuleb hakata tegelema.

Mis olid asjad, mille kohta te alguses mainisite, et need jäävad teil Kohtla-Järve gümnaasiumis tegemata?

Ma ühendaksin Kohtla-Järve gümnaasiumi Jõhvi gümnaasiumiga. Ma arvan, et seda sünergiat, mis nende kahe kooli peale on olemas, ei ole täiel määral kasutatud. Sest meil on kahe kooli peale praegu armee väga tublisid ja võimekaid õpetajaid, aga neid võimalusi, mis oleks võimalik, ei ole kasutatud. Loomulikult saab seda teha ka eraldi õppeasutustena, aga selleni ma ei jõudnud.

Teil on ette heidetud seda, et te olete hästi reljeefne oma ütlemistes, ja on öeldud, et seetõttu on ka Kohtla-Järve gümnaasiumis suur õpetajate kaadri voolavus. Kas see kaadrivoolavus koolis on teie pärast või see ongi regiooni omapära?

Ma arvan, eks siin on kõik kokku. See on tõsi, et ma ütlen ausalt välja asju nii, nagu ma arvan, aga ei ole ka mina ilmeksimatu. See, et kaadrivoolavus on küllaltki suur, on tõsi. Aga ma olen veendunud, et ühelgi õpetajal, kes ei tohiks olla klassis õpilaste ees, ei ole õigust mitte ühtegi minutit seal viibida. Ja kui ma olen sellele veendumusele jõudnud – aga ma rõhutan, ka mina olen ekslik –, siis kahjuks need teed lähevad lahku.

Minu parandusvaldkonnaks on värbamise kvaliteet. Ma teen seda väga palju seljatunde pealt, aga need valikud ei lähe teinekord märki. Ehk tuleb rohkem taustainfot uurida.

Naljatades on öeldud, et Kohtla-Järve gümnaasium on Ida-Virumaa kõige parem huvikool ehk Kohtla-Järve gümnaasiumis on noortel hästi palju huvitegevusi. Mida te võtate kultuurist kaasa Ida-Viru kutsehariduskeskusesse?

Ma täpsustan, et Kohtla-Järve gümnaasium ei ole huvikool. Küll siin on valikaineteks segakoor, noorteorkester ja rahvatants. Aga tõsi on see, et Kohtla-Järve gümnaasiumis on muusikal ja kaunitel kunstidel väga suur rõhk ja osakaal. Me oleme selle üle uhked, see on üks meie kaubamärkidest ja miks mitte tugevus esile tuua.

Aga kultuuri ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse seos on väga huvitav küsimus, mis tuleb ka nii-öelda töölauale, et miks me seome Ida-Virumaa kutsehariduskeskust vaid kaevanduste, keevitamise ja mäetööstusega. Ka selles koolis on kaunite kunstide arendamine täiesti perspektiivikas ja isegi vajalik. Seda enam, et Jõhvi ju rajatakse filmilinnak, kuhu on vaja operaatoreid ja monteerijaid ning võib-olla teiegi telekanalissegi uusi reportereid.