Keskerakonna pressiesindaja Andres Kalviku sõnul saatis Keskerakond oma vastused Isamaale esmaspäeva õhtul.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart kirjutas sotsiaalmeedias, et vastused näitavad, et Keskerakonna ja Isamaa vaated Tallinna arengule paljudes sõlmküsimustes üpris samasuunalised.

"Muidugi on ka kohti, mis vajavad teatud määral kompromisside leidmist, nagu erinevatel erakondadel ikka," sõnas Kõlvart.

Kõlvarti sõnul joonistub vastustest üsna selgelt välja ka see, miks sotsid, Reformierakond ja Parempoolsed neile küsimustele vastata pole soovinud.

"Nelja erakonna ühisosa Tallinnale olulistes küsimustes on lihtsalt väga õhuke. Kui neljakesi laua taga istudes ja suuliselt läbi rääkides võib nendest probleemikohtadest sujuvalt üle libiseda, siis must valgelt paberile pannes on tõde oluliselt järsem. Praktika on ka juba näidanud, et kui suure liidu peamiseks ühisosaks on lihtsalt Keskerakonna eemal hoidmine, siis tegelikkuses on väga raske teha tallinlastele vajalikke otsuseid," rääkis Kõlvart.

"Koalitsioonilepingu võib ju sõlmida, aga varem või hiljem tunneb nii mõnigi osapool ikkagi vajadust kompromissidest lahti öelda ning näidata oma valijatele, kuidas ta tegelikult oma maailmavaateliste põhimõtete eest võitleb," ütles ta.

"Nii et tänan Isamaad meile saadetud põhjalike vastuste ja küsimusepüstituste eest. Kuigi keegi jätkuvalt ei tea, missugune saab olema Tallinna koalitsioon, siis selgete seisukohtade vormistamine on sõltumata tulevase võimuliidu koosseisust kindlasti oluline samm selles suunas, mis Tallinnale päriselt oluline on," ütles Kõlvart.

Kõlvart tegi eelmisel nädalal Isamaale ettepaneku vahetada vastused esmaspäeval, 27. oktoobril kell 18 ning neid esimesel võimalusel ühisel koosolekul arutada.

Isamaa pidi algul eelmisel neljapäeval jõudma otsusele, kellega alustada Tallinnas koalitsioonikõnelusi. Erakond otsusele ei jõudnud ja saatis hoopis Keskerakonnale, Parempoolsetele, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Reformierakonnale avalikud kirjad küsimustega Tallinna tuleviku ja erakondade maailmavaate kohta.

Keskerakond saatis omakorda Isamaale küsimused, millele soovis vastuseid saada. Teised erakonnad teatasid, et ei vasta Isamaa küsimustele, vaid soovivad kahepoolselt kohtuda.

KESKERAKONNA VASTUSED ISAMAA KÜSIMUSTELE

1. Tallinna SKP moodustab Eesti majanduse mahust ligi poole. Kuidas te näete Tallinna majanduskasvu potentsiaali suurendamist ning rahvusvahelise konkurentsivõime parandamist? Milliseid samme peaks linn selleks astuma ning millised oleksid ootused riigile?

Riigi ülesanne on luua eelkõige ettevõtlust soosiv maksupoliitika, soodne elektrienergia ning piisav taristu. See tähendab muuhulgas mitmete valitsuse viimaste aastate maksuotsuste tagasipööramist. Seni on kohalike omavalitsuste üks rolle ka tasakaalustada riigi ebaõnnestumisi riigi majanduskeskkonna kujundamisel. 

Tallinn peab olema ettevõtjasõbralik linn. Mitte ainult alustava ettevõtja toetuste ja koolituste mõttes, vaid ka linnaruumiliselt. See tähendab eelkõige mitmekesist linnaruumi, kus on samal ajal olemas nii rahulikud elurajoonid kui ka kiired ühendusteed ja parkimisvõimalused. Keskerakonna algatusel loodud katseprojekt "Test in Tallinn" tuleks muuta püsivaks.

Tallinna visiitkaart on UNESCO pärandi hulka kuuluv vanalinn, mis on kujunenud pigem monofunktsionaalseks ja mille funktsionaalsust saab oluliselt laieneda. Seda nii kohalikule elanikule suunatud ettevõtluse soosimise kaudu (esialgu linna pindadel) kui ka täna üpris vähekasutatava Paksu Margareeta poolse värava elavdamise kaudu. Üks võimalus selleks on vanalinna kultuurikvartali loomine, mille mõtteline keskus oleks äsjavalminud linnateater.
Linn peab oleme ka eestvedaja mitmete kultuurialgatuste puhul, mis tõstaksid Tallinna atraktiivsust mitte ainult väliskülaliste, vaid ka kohalike elanike jaoks nagu kultuuriprojekt "Aken Tallinnasse".

Majandust elavdavad ka riigiga ühiselt rajatud suurobjektid nagu suurürituste läbiviimiseks sobilikud spordikompleksid. Samuti vajame kaasaegset konverentsikeskust ja tööstusparke.

2. Milline on teie seisukoht eestikeelsele õppele ülemineku osas tervikuna ning konkreetsemalt neljandate klasside puhul? Milliste sammudega tuleks seda üleminekut Tallinnas toetada?

Eestikeelsele õppele üleminek jätkub. Ülemineku õnnestumiseks tuleb reformi aga jooksvalt juhtida ja jätkuvalt toetada ning tulemusi pidevalt monitoorida. Enne uute algatuste käivitamist tuleb lahendada olemasolevad kitsaskohad ning vältida paralleelreforme (koolikohustuse pikendamine riigi poolt), mis hajutavad tähelepanu ja ressursse.

On vaja tugevat õpetajakoolitust. Kõigi õpetajakoolituse üliõpilaste õppekavades peaks olema aine "Lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika" (LAK). Töötavad õpetajad vajavad regulaarseid täiendkoolitusi, et ennetada läbipõlemist ja tõsta õppetöö kvaliteeti nii eestikeeletes kui ka üleminekukoolides.

Tuleb moodustada õpetajate töögrupp, kes koondab, toimetab ja süstematiseerib olemasolevad õppematerjalid. Tuleb tunnistada, et kauaoodatud uusi õpikuid niipea ei tule – mitmed hanked on luhtunud. Seetõttu lõpetavad kõige haavatavamasse sihtrühma kuuluvad viiendikud põhikooli enne, kui jõutakse luua neile sobivad õppematerjalid.

Samal ajal tuleb tugevdada tugisüsteeme. Uues keelekeskkonnas vajavad paljud lapsed eripedagoogilist abi. Praegu suunatakse õpilasi liiga sageli individuaalõppele pelgalt selleks, et nad formaalselt kooli lõpetaksid. See pole lahendus – kui toetust ei pakuta praegu, maksab ühiskond hiljem mitu korda kõrgemat hinda.

Vähese õpimotivatsiooniga õpilased, kes ei ole saavutanud vajalikke õpitulemusi neljandas klassis, vajavad individuaalset juhendamist ja tuge. Sama oluline on seire ja ennetus: probleeme tuleb märgata varakult, mitte oodata kuuenda klassi tasemetöö tulemusi, mis kinnitavad juba teada muresid. Regulaarne tasemetööde süsteem ja varajane sekkumine aitavad ära hoida olukordi, kus reageeritakse alles siis, kui on juba hilja.

Tuleb arvestada sellega, et mitte-eestikeelsed lapsed vajavad ka emakeelset logopeedilist abi, sest see loob vajaliku baasi heale eesti keele oskusele.
Ei tohi unustada eestikeelseid lapsi eesti koolides. On tekkinud olukord, kus teatud koolides eestikeelsed lapsed on keskkonnas, milles suur osa õpilasi õpivad aineid ja eesti keelt võõrkeelena. See tähendab, et sama klassi õpilaste võime ainet omandada on keeleoskuse võrra erinev. Kuna seda fenomeni ei ole seni põhjalikult uuritud, siis ka eestikeelsete laste areng sellises õppekeskkonnas vajab teadlikku pedagoogilist lähenemist ja lisaressurssi. Selleks oleks vaja töötada individuaalne toetussüsteem igale koolile. Siinkohal on oluline roll teadlaste kaasamisel.

Kõige eelpooltoodu kõrval vajab erilist tähelepanu ka noorte vaimne tervis.

Keskerakonna juhtimise ajal võeti eestikeelsele õppele ülemineku toetuseks kasutusele meetmed, mida tuleb jätkata ja laiendada.

Õpetajate toetamine: loodi metoodika- ja kompetentsikeskus Õpetajate Majas, mis koolitas aasta jooksul ligi 800 õpetajat. Pakuti täiendõpet LAK-metoodikas.
Käivitati keeleline mobiilsusprojekt "Keeleränne". Eraldasime üle 200 000 euro keelekursuste läbiviimiseks ja keeleäppide sisseostmiseks. Õpilaste toetamine: rakendati kogupäevakooli kontseptsioon; igale üleminekuklassile võimaldati viis tundi nädalas õppekava toetavaid tegevusi, sh õpiabi; hangiti litsentse platvormidele OPIQ ja ALPA Kids; e-õppematerjalid kogu põhikooli jaoks, mitte ainult ülemineku sihtrühm; käivitati psühholoogilise heaolu monitooring; koolid said taotleda lisavahendeid keelelaagrite ja ürituste korraldamiseks; loodi õpetaja abide töökohad õppeprotsessi diferentseerimiseks. Õpetajate heaolu ja infrastruktuur: klassijuhatajate tasu tõsteti 100 euro võrra; koolidesse soetati moodulklassid (Laagna gümnaasium, Tallinna ühisgümnaasium, Läänemere gümnaasium); üldtoena korraldati seminare koolijuhtidele, õpetajatele ja lapsevanematele. 

3. Kas teie meelest on vajalik tagada tegelikkuses Tallinnas eestikeelse teeninduse õigus inimestele ning kui jah, siis kuidas teie meelest see õigus tagada nii linna kui ka riigi ülesannete kaudu?

Eestis on igal inimesel õigus saada eestikeelset teenindust. Küll aga on tõstatunud täna mitmed küsimused nn poolteenindusaladega ehk sõidujagamisega, kodumajutusega või vabakutseliste kulleritega, kelle tegevusel on äritegevuse tunnused, aga kes töötavad mitte ametlike ettevõtete palgatöötajana, vaid platvormipõhiselt. Seal on aga probleemistik laiem kui üksnes keel – samuti räägime siin laiemalt kliendi õigustest, kliendi turvalisusest ja töötajate endi sotsiaalsetest garantiidest. Neid saab lahendada üksnes koostöös riigiga. Järelevalve keelenõuete täitmise üle toimub koostöös keeleametiga. 

4. Milline on teie seisukoht linna raha eest tehtava avaliku teavituse mahu suhtes? Kas seda tuleks muuta ning kas see peaks olema vaid eesti keeles?

Keskerakond ei ole oma programmis näinud ette olulisi muudatusi avalike infokanalite osas võrreldes sellega, mismoodi need praegu töötavad.

Linnaosalehed on paljude Tallinna elanike jaoks ainus võimalus saada linnainfot, kui nad veebipõhiseid lahendusi ei kasuta. Linnaosalehtede olemasolu on vajalik ka planeerimisseaduse sätete täitmiseks. Linnaosalehtede ülesehitus peaks olema mitte tsentraalne, vaid linnaosades autonoomne.

Linn peab olema valmis kriisikommunikatsiooniks ning sellekohased info liikumise kanalid ja põhimõtted tuleb välja töötada ning jooksvalt ajakohastada.

Taastada tuleb elanike võimalus suhelda linnaosavalitsustega ning saada sealt sisulisi lahendusi ja vastuseid kas e-posti teel, sotsiaalmeedia kaudu või linnaosavalitsuste välikontoriaktsioonidega. Mitmest linnaosast on viimase aasta jooksul tulnud signaale, et elanikke ei kaasata, näiteks liikluse ümberkorraldusküsimustesse, või elanike mured saadetakse linnaosavalitsustest lihtsalt linnaametitesse edasi ilma omapoolsete lahenduste ja edasise monitooringuta. 

5. Millised on olulisemad suurobjektid, mida linn või riik ja linn koostöös peaksid lahendama ja arendama? Kas Tallinna uue haigla projekt ilma riigi kaasrahastuseta tuleks peatada ning milline teie meelest peaks olema riigi otsus projektis osalemise kohta?

Tallinna haigla on vajalik projekt, kuid seda tuleb rajada õiges järjekorras. Seda tuleb alustada koostöökokkuleppest riigiga, alles seejärel saab tulenevalt kokkuleppest püstitada arhitektuurilise lähteülesande. Praeguse riigivalitsuse koosseisuga seda kokkulepet ei tule ning senikaua ei peaks projektiga edasi liikuma ega linnale tarbetuid projekteerimiskulusid võtma.
Ka praegu ühiskonnaski laiemalt arutelu all olev suurhall saab valmida ainult koostöös riigiga. Liiklusobjektidest on Tallinna kõige olulisem riigiga ühiselt rajatav Tallinna väike ringtee, millega peab linna eestvedamisel edasi liikuma. 

6. Kas ja kui, siis milliste meetmetega teie hinnangul oleks võimalik hinnatõusu leevendada linna pädevuse kaudu ning mida peaks tegema linna ootusena riik? Milline on teie seisukoht linna praeguste teenuste ja toetuste jätkumise küsimuses?

Linna võimuses pole muuta riigimakse, küll aga saame maksutõusude mõju toimetulekule leevendada. Keskerakond soovib osaliselt kompenseerida automaksu eakatele, erivajadustega inimestele ja lastega peredele kuni automaks õnnestub riigi tasemel kaotada.

Keskerakonna programmis on ka toetused peredele – esimesse klassi astujate ranitsatoetus kuni 450 eurot, alates teisest klassist iga koolis käiva lapse kohta perele õppeaasta alguses kuni 200 eurot ja sünnitoetuse tõus 450 euroni, et aidata lapsevanemail katta esmaseid suuri kulusid.

Soovime kaotada lasteaia kohatasu, kuid raha selleks ei tohi tulla teiste abivajajate arvelt.

Eakatele plaanime tõsta iga-aastase pensionilisa 300 euroni, samuti peaksime taastama eakate kinoklubid ning üksi elavate eakate abipakid, mis toimivad eakate kriisivaruna.

Inimestele hüvitatavat hooldekodu maksmust ei tohi kärpida, küll aga tuleb maksumusele kehtestada riigi poolt hinnalagi. 

7. Linna teenistusest ja omanikupoliitikast. Kas peate vajalikuks vältida linna avaliku teenistuse politiseerimist ning kuidas seda tagada? Kuidas peaks toimuma linna osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtide ja nõukogude määramine? Kas ja milliseid linna osalusi erastada? Kas linn peaks astuma aktiivseid samme Tallinna Vee ülemääraste tasude probleemis?

Peame vajalikuks vältida linna avaliku teenistuse politiseerimist.

Linna kui omaniku esindajad peavad olema, kuid eksperdid peavad olema enamuses.

Linna palgal olevad ametikohad jaotuvad selgelt poliitilisteks ja mittepoliitilisteks. Abilinnapead ja linnaosavanemad on poliitilised. Aga mittepoliitiliste ametikohtade puhul ei ole parteiline kuuluvus tegur, millest inimesi valides lähtuda. Erakondlik kuuluvus ei tohi olla töötajale eelduseks, aga mitte ka takistuseks.

Linnaettevõtete nõukogu roll on järelevalve teostamine, linna strateegiliste eesmärkide täitmine ja linnaelanike huvide realiseerimine. Keskerakonna juhtimise ajal oli vähendatud poliitikute arvu nõukogudes ja suurendatud ekspertide osakaalu. Oli ka tehtud otsus, et linnavalitsuse liikmed (linnapea, abilinnapea, linnavolikogu esimees) ei saa tasu nõukogudesse kuulumise eest. Ka edaspidi näeme, et linnaettevõtete nõukogudes peaks eesmärgiks olema eelkõige kompetentsus.

Linna osalusega ettevõtete eesmärk on tagada elanikele teatavate strateegiliste teenuste toimimine mõistlikel tingimustel. Strateegilise tähendusega ettevõtete või nende kontrollpaki erastamisele oleme vastu – see käib muuhulgas nii Tallinna Vee kui TLT kohta.

Tallinna Vee, nagu ka teiste strateegiliste ettevõtete puhul, on oluline tagada, et teenus oleks kvaliteetne ja mõistliku tasu eest. Keskerakonna initsiatiivil osteti linnale välja Tallinna Vee aktsiate kontrollpakk ja tänu sellele suurendati vajalikke investeeringuid ning saadi ka vee hinnad kontrolli alla. Praegu on Tallinna veehind riigi mõistes üks soodsamaid. 

8. Mida ette võtta Tallinnas alles jäänud okupatsiooni mälestusmärkide ja sümbolitega? Kas toetate Maarjamäe obeliski demonteerimist?

Maarjamäe memoriaalilt on tänaseks kadunud nõukogude sümboolika ja ideoloogiline tähendus – piirkonna identiteedi on kujundanud hoopis selle serva rajatud kommunismiohvrite memoriaal. Maarjamäe memoriaali tulevik tuleks lahendada tervikuna ja seda saab otsustada koostöös riigiga. Sellesse protsessi tuleb kaasata ka maastikuarhitekte ja muinsuskaitsespetsialiste, et säilitada koha maastikuarhitektuuriline väärtus ja unikaalsus.

Tulemus peab lähtuma kommunismiohvrite memoriaali kontseptsioonist ja moodustama sellega ruumilise terviku. 

9. Milline on teie nägemus linna maamaksu poliitikast? Kas maamaksu koormust peaks muutma ning millises mahus? Millised peaksid olema Tallinna ootused riigi maksupoliitikale?

Keskerakond leiab, et riigivalitsus on delegeerinud osa oma probleemide lahendamist edasi kohalikele omavalitsustele. Kui kohalikel omavalitsustel suurendada kohustusi, aga rahalisi vahendeid selleks mitte anda, väheneb kohaliku omavalitsuse autonoomia, sest vahendeid kohalike otsuste tegemiseks jääb selle võrra vähemaks. Riigis on ebaõnnestunud maksupoliitika tõttu langenud majandus ja halvenenud inimeste toimetulek. Kui riik pakub ühe lahendusena välja, et lubab ka kohalikul omavalitsusel täiendavalt makse tõsta, siis seda ei saa kindlasti pidada jätkusuutlikuks maksupoliitikaks.

Keskerakond seisab vastu kinnisvaramaksu kehtestamisele ning kodualune maa peab olema maamaksuvaba. 

10. Mida peaks tegema Tallinnas liikuvuse sujuvuse tagamiseks? Kas peate vajalikuks või võimalikuks Tallinnas Liivalaia ja Pelguranna trammiprojekti ümbervaatamist? Milline on teie seisukoht tasuta ühistranspordi jätkamise küsimuses?

Tasuta ühistransport peab tallinlastele jätkuma.

Peab jätkama ka ühistranspordi arendamist Tallinnas, sh trammiliikluse arendamist kohtades, kus see on mõistlik. Oluline on aga see, et liikluse planeerimisel lähtutaks tegelikest liiklusvoogudest ning tagataks neile piisav läbilaskevõime. Liiklust ei tohi planeerida soovmõtlemisele tuginedes ega andmeid ebarealistlike prognoosidega manipuleerides. Tramm ei tohi olla ideoloogiline projekt, vaid ikka selle konkreetse marsruudi peale sobivaim ja ka tasuv.

Sellest tulenevalt tuleb peatada Liivalaia trammi projekt. Lisaks paljude elanike vastuseisule näitab liiklusuuring selgelt, et läbilaskevõime säilitamiseks peaksid ka kõige sujuvamate ristmikulahenduste korral pooled tänased autojuhid kolima trammi, mis ei ole magistraaltee puhul realistlik. Transpordiameti mudeldamine prognoosis trammikasutajate hulgaks ~3500 inimest ööpäevas, aga autosid sõidab seal üle 40 000. Samuti ei ole võimalik trammiliiklust ilma Suur-Ameerika tänava liiklust kinni keeramata viia edasi Kristiinesse. Pooldame uurida edasi teisi võimalusi sealse ühistranspordi arendamiseks, näiteks oluliselt paindlikumad akutrollid, mis ei vaja Kristiinesse edasi liikudes Suur-Ameerika ümberehitust ega eraldi tagasipöörderingi.

Pelguranna suuna trammiliinile tuleb leida sobivam ja elanikele vastuvõetavam trass, mis ei keera kinni Puhangu tänava liiklust ning ei lõhu Stroomi rannaparki.

Oleme jätkuvalt veendunud, et õigesti planeerides on võimalik kõigil liiklejarühmadel Tallinna ära mahtuda. Kindlasti oleme vastu ideoloogilisele liikluskultuurile, kus mingist ühistranspordiliigist saab kinnisidee või kui autoliikluse ebamugavamaks ja aeglasemaks muutmine muutub eesmärgiks omaette.

Keskerakonna hinnangul on ummikuvaba ja sujuv autoliiklus nii inim- kui ka keskkonnasõbralik. Seetõttu peame vajalikuks suurendada digitaalsete liiklusmärkide osakaalu magistraalidel. Nende abil saame vähendada koostöös liiklusekspertide ja politseiga kiirusepiiranguid hõredama liiklusega kellaaegadel, kui nendel puudub sisuline mõju liiklusohutusele. Samuti peame lõpetama sellise parkimispoliitika, kus parkimiskohti kaotatakse elanike tegelikke vajadusi eirates.

Regulaarselt on vaja kontrollida ja vajadusel ajakohastada ka vastavateemaliste arengudokumentide suundi. 

11. Kas ja kuidas tuleks linnal panustada eluasemete kättesaadavuse lahendamisse?

Omavalitsusel on kohustus tagada eluase abivajajatele. Mis puutub laiemasse elamupoliitikasse, siis seda saab lahendada eelkõige riigi tasandil.

Alustuseks tuleb korrigeerida maksupoliitikat ja suunata majandust kasvu suunas.

Riik peab välja töötama programme, mis annavad noortele peredele võimaluse võtta laenu kodu ostmiseks riigigarantiiga – kas pikendades laenu tähtaega või käendades osaliselt või täielikult sissemakset.

Me ei pea võimalikuks seda, et linn hakkab kinnisvaraarendajatelt nõudma teatava hulga korterite eraldamist sotsiaalpindadeks – see oleks ebakorrektne nii õiguslikult kui ka kontseptuaalselt. 

12. Milliseid samme tuleks astuda Tallinnas planeeringute menetluse kiirendamiseks?

Detailplaneeringute menetlemise protsess nõuab pidevat täiendamist ja arendamist.

Viimased kaks aastat on näidanud, et planeeringute menetlus sisuliselt kiirenenud ei ole.

Detailplaneeringute vastuvõtmine peab olema kooskõlas linna arengustrateegiaga ja taristu arendamise tempoga.

Menetlusprotsessi ei tohi kiirendada kvaliteedi ega korrektsuse arvelt, sest ebatäpsed detailplaneeringud tekitavad tuleviks uusi probleeme.

Menetlusprotsesside kiiruse suurendamine on vajalik ja selleks on vaja tõsta ametnike kompetentsust, vähendada bürokraatiat, automatiseerida protsesse, sh AI-tehnoloogiate abil. 

13. Kas Tallinna linn peaks vältima või soodustama linna kasvu ülejäänud Eesti piirkondade arvelt läbi erinevate toetuste ja soodustuste ning millistes poliitikavalikutes võiks see seisneda?

Keskerakond toetab tasakaalustatud regionaalpoliitikat. Regionaalpoliitika on läbi kukkunud just riigi tasemel, kelle vastutusalasse see kuulub. Väiksema võimekusega omavalitsused vajavad riigi poolt lisaressursse. Maapiirkondadest ei tohi välja viia riigi teenuseid ja pikemas perspektiivis on vaja mõelda ka maksusoodustuste peale.

Omavalitsused ise vastutavad eelkõige selle eest, et pakkuda oma elanikele kvaliteetseid teenuseid, nii ka Tallinn. 

14. Milliseid olulisemaid põhimõttelisi küsimusi peate vajalikuks korrigeerida ametist lahkuva linnavalitsuse ajal langetatud otsustes? Milliseid muutusi linna juhtimises varasema kogemuse pealt tuleks teha?

Keskerakond ei pea õigeks ametistlahkuva linnavalitsuse abilinnapeade arvu suurendamist ning me eelistaksime abilinnapeade arvu taas optimeerida.

Keskerakond ei poolda ka linnavõimu üleliigset tsentraliseerimist, sest kuigi standardiseeritus on teoorias tõhusam, ei tohi elanikud tunda, et võim neist kaugeneb. Seetõttu tuleb reforme teha just rohujuuretasandilt ja praktikuid kaasates mitte ülalt alla. Kuigi töö ümberkorraldused on aeg-ajalt vajalikud, tuleb kaadrimuudatused viia läbi kiiresti ja konkreetse lõpuga, mitte hoida inimesi kuude kaupa jätkuva koondamiskampaaniaga hirmu all, nagu on seda teinud praegune linnapea.

Kriitiline on meie hinnangul olukord lastekaitses. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet ei kaasanud lastekaitse töö ümberkorraldamisse lapse heaoluspetsialiste, mis omakorda kahjustas pöördumatult nende kui ekspertide usaldust kogu töökorralduse suhtes ja algas kriitiline spetsialistide väljavool. Me peame olukorra arutama läbi mitte reformi läbiviijate, vaid eeskätt praktikutega, et kaardistada ära, mis läks paremaks ning mida tuleb parandada. Oluline on taastada praktikute usaldus ning anda neile võimalus töökorralduses reaalselt kaasa rääkida.

Veelgi kriitilisem on kommunaalvaldkonna seisund. Näiteks on vähenenud hangete maht ehk valdkonna suutlikkus hankeid korraldada ja õigeaegselt läbi viia – olgu selleks tänavavalgustus või teedeehitused. Halvenenud on ka teede seisund üldiselt ja heakord.

Peame vältima tulevikus olukordi, kus hangete kergekäelise tühistamise ja uue korraldamisega seatakse kasvõi näiliselt ohtu hangete aususe põhimõte. See on toimunud lühikese aja jooksul nii prügikastide kui ka käimlatega. Samuti oli uurimise all pinkide hange.

Tuleb vältida ka kulukaid PR-projekte nagu suurte puude istutamise aktsioon linnapea osalusel mitme miljoni euro eest.

Me ei pea õigeks sisekontrolli ümberkujundatud tööpraktikat, kus enam ei pöörduta kahtluse korral esmajärjekorras politsei, vaid linnapea poole. 

15. Kohalikud valimised näitasid usalduskriisi süvenemist Eestis. Milliseid samme tuleks teie meelest astuda usalduskriisi ületamiseks nii Tallinnas kui ka linna poliitikute üleskutsel kogu riigis?

Kohalikud valimised näitasid eelkõige seda, et inimesed ei toeta praeguse riigi koalitsioonierakondade poliitikat.

Teiste erakondade ülesanne on pakkuda alternatiivi esmajärjekorras kohalike omavalitsuste tasemel ning seejärel ka riigis.

Võimukultuuri juurde peavad käima selged sõnumid ja inimeste kaasamine. Kaasamine ei tohi seisneda juba valmis tehtud otsuste kommunikeerimises, vaid elanikel peab olema selle käigus ka reaalne võimalus otsuseid mõjutada.

Samuti peab võimu teostades tajuma ka rahva meeleolusid ja ootusi ning nendele adekvaatselt reageerima.