Teisipäeval testis päästeamet RIA, naiskodukaitse ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT) Eesti äpi ja Ole valmis! mobiilirakenduse kaudu kasutajatele EE-ALARM-i testteavituste saatmist.

Testteavitused pidid jõudma nendeni, kes on rakendused alla laadinud ja lubanud nimetatud äppidel ka endale teavitusi saata.

"Meie hindame, et ohuteavituse test täitis kindlasti oma eesmärgi. Eesti äpi teavitus saadeti välja täna kell 11.37 ning jõudis juba mõne sekundiga 130 000 mobiiliseadmesse, kus äpp oli alla laaditud ning seadistatud," rääkis Kallas.

Kallas nentis, et osal kasutajatel pop-up-teavitusi esile ei tulnud. "Need võivad olla seotud juba rakendusele lubade andmisega, kuid siit saamegi õppida ja analüüsida täiendavalt, kuidas seda paremaks muuta."

Teisipäevane test näitas Kallase sõnul, et ohuteavitused jõuavad kasutajateni kiiresti ja usaldusväärselt. "Aga tehniliselt vajab täpsustamist push notificationi'i funktsioon ja ka süsteemi koormustaluvus."

Ole valmis! äpi kaudu teavituste edastamisel või vastu võtmisel esines aga tõrkeid. Teade edastati kell 12.08, kuid kõigile kohale ei jõudnud.

Hiljem oli kasutajatel probleeme ka Eesti äppi sisselogimisega, mille täpsemaid põhjuseid asub RIA uurima. "Hetkel analüüsimegi, kas probleem oli seotud suurenenud koormusega peale teavituste väljasaatmist või juba mõne muu tehnilise teguriga," lausus Kallas.

Eesti äppi on alla laaditud ligikaudu 160 000 telefoni, teated jõudsid aga 130 000 telefoni. Vahe tuleneb sellest, et kõik äpi alla laadinud telefonid ei ole seadistatud teavitusi lubama.

Teisipäeval kontrolliti vaid äppide kaudu ohuteavituse edastamist. Laiem ohuteavituste testimine leiab aset detsembrikuu alguses.

Riik töötab välja lisalahendusi

Lisaks äpi-teavitustele töötab riik välja otse telefonile laekuvaid märguandesüsteeme, mis toimiksid ka siis, kui puudub interneti- või mobiiliühendus.

Kui Eestit peaks homme tabama mõni suurem kriis, oleks ohuteavitus praegu puudulik. Üks valmimisel lahendusi on taskusireen nutitelefonidele, see põhineb 5G ringhäälingu-tehnoloogial.

"Taskusireen töötab ilma internetiühenduseta, ilma mobiilioperaatori SIM-kaardita. Oluline on see, et sa oleksid levialas, kuskohas 5G meediaedastus levib ja see on suurtest mastidest orienteeruvalt 70-80 kilomeetri kaugusel," rääkis Levira tehnoloogia ja IT direktor Kristo Kaasan.

Kuigi lahendus on valmis, ei ole see vastavuses Euroopa Liidu seadustega. Taskusireen töötab sagedusalal, mida Euroopa Liidus kasutab digitelevisioon, ohuteavitusi sellel sagedusel saata ei saa.

"See on vaja Euroopa Liidu riikide üleselt kokku leppida ja viia muudatused sisse. Tõenäoliselt kõige kiiremini saaks see juhtuma kuskil 2030. aasta alguses," lausus Kaasan.

Varem on võimalik tööle saada cell broadcast ehk välkteavitus, kuid sedagi alles 2027. aasta alguseks. Süsteemide arendamine maksab kokku ligi 5 miljonit eurot.

Ukrainas Harkivi oblastis, kus kõlab tihti häireteavitusi, ei tehta neist enam väljagi.

"See on uskumatult ebamugav, kui oled näiteks pressikonverentsil või kui istud kohvikus ja 40 telefoni hakkavad undama. Nii et kõik on selle välja lülitanud,
see on väga ebaefektiivne," lausus ajakirjanik Harkivist Juri Larin.