Geert Wildersi juhitud Vabadusparteile prognoositakse teisele kohale 25 mandaadiga, mis on 12 võrra vähem kui aasta varem.

Kolmandaks jääb prognoosi järgi Rahvapartei 23 kohaga, neljandaks Vasakpoolse Tööerakonna ja roheliste ühisnimekiri 20 kohaga ning viiendale kohale CDA 19 mandaadiga.

Kuna küsitluse veamäär on kuni kolm kohta, märkis NOS, et tulemus on "liiga tasavägine, et lõplikke järeldusi teha."

Tulemuse kinnitumisel satuks D66 juht, 38-aastane Euroopa-meelne Rob Jetten peaministriks saamiseks parimale stardipositsioonile, kuid lõplik otsus sõltub koalitsioonikõnelustest.

Wilders ütles kolmapäeva õhtul, kui lävepakuküsitlused näitasid tema erakonna allajäämist tsentristlikule D66 parteile, et lootis erakorralistel üldvalimistel teistsugust valimistulemust

"Valija on rääkinud. Me lootsime teistsugust tulemust, kuid jäime oma seisukohtade juurde," ütles Wilders sotsiaalmeediaplatvormil X.

Kuna paremäärmuslikud parteid juhivad küsitlusi Suurbritannias, Prantsusmaal ja Saksamaal, peeti Hollandi valimisi Euroopa paremäärmuslaste tugevuse proovikiviks.

Valimistel osales 65 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Hollandis on valimiste põhiteemad eluasemekriis ja sisseränne. Elukallidus tõuseb kerkivate üürihindade ja tervishoiukulude tõttu. Kuigi Vabaduspartei juht Geert Wilders süüdistab kriisis rännet, viitavad teised ühe inimesega leibkondade arvu suurenemisele ja planeerimisummikutele.

Töötus ulatus Hollandis eelmisel kuul nelja protsendini, mis on Euroopa mõistes madal, kuid Hollandis nelja aasta kõrgeim määr. Valijad ootavad, et järgmine valitsus tegeleks kiireloomuliste küsimustega.

"Nad langetavad mõningaid otsuseid kliimamuutuste kohta. See teeb mulle väga muret. Ja noorema põlvkonna eluaseme pärast muretsen ka," ütles valija Nanda.

Valija Chantale jaoks oli ennetähtaegsete valimiste toimumine üllatav. "Aga ma arvan, et see on oluline, sest nii nagu asjad läksid, ei läinud need eriti hästi. Seega peame midagi muutma," lisas ta.

Erakorralised parlamendivalimised kutsus esile Vabaduspartei juht Geert Wilders, kui tõmbas juunis oma erakonna neljapartelisest valitsusliidust välja immigratsioonivaidluste tõttu ning peaminister Dick Schoofi valitsus astus tagasi.

Valitsusliidu Vabadusparteiga on aga välistanud kõik suuremad erakonnad. Kui ta ei võida ootamatult suure häälteenamusega, võivad teised erakonnad ta võimult eemal hoida.

"Valijad otsustavad. Mida suuremaks me saame, seda lihtsam see on. Täna on valimispäev, homme poliitikute päev. Eks näe, aga ma loodan, et lõpuks läheb hästi," sõnas Wilders.

Olulisim on aga see, kes tuleb valimistel teiseks, kuna just see erakond võib moodustada järgmise valitsuse.

Arvamusküsitlustes ennustatakse edu Frans Timmermansi juhitavale Vasakpoolse Tööerakonna ja roheliste ühisnimekirjale. Timmermans lubab, et tema partei loob võimule saades vähemalt 100 000 uut kodu aastas.

"See saab väga napp olema. Loodame, et me tuleme sellest esimesena välja, see on ainus garantii parempoolse valitsuse vältimiseks," ütles Timmermans

Parlamendi 150 kohale võib jõuda koguni 15 parteid. Üsna head võimalused on ka erakonnal D66.

D66 juht Rob Jetten ütles, et ta on pärast pikka kampaaniat väsinud, kuid elevil. "Olen väga kindel, et koos kõigi positiivsete erakondadega suudame Geert Wildersi alistada," lausus ta.

Oluliselt valijaid kaotanud parempoolne Rahvapartei, mille endine juht Mark Rutte oli üle kümne aasta Hollandi peaminister, ei pruugi aga valitsusse pääsedagi.