Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõdes, et esmased märgid näitavad majanduse mõningast paranemist nii võrdluses aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga.

"Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,2 protsenti," lisas Müürsepp.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul oli väikese kasvu jätkumist oodata. Ta tõi välja, et kolmandas kvartalis on jätkunud töötleva tööstuse väike kasv ning Eesti päritolu kaupade ekspordi numbrid on püsinud stabiilsed.

"Jaekaubanduses, kuhu ei ole arvutatud autode müüki, mis on peamiselt import, on jätkunud väike kasv, mis on andnud panuse sisemaise nõudluse kasvu. Ka turiste oli sel suvel veidi rohkem kui eelmisel. Kinnisvara sektor on näidanud aktiivsuse kasvu ja kodulaenude võtmine elavnes suvel märgatavalt, näidates, et inimesed on valmis tegema taaskord kaugemalevaatavaid otsuseid. Rahaturgude intressid on tulnud alla ning kuna euroala inflatsioon on veelgi alanemas, on intressimäärad püsimas enamvähem stabiilsed," loetles Uusküla.

Uusküla hinnangul on väljavaade neljandaks kvartaliks veidi optimistlikum.

"Kuna maksutõusudest tingitud hinnatõus on suures osas möödunud, siis inflatsioon peaks jääma ettevaatavalt madalamaks kui palgatõus. See soodustab eratarbimise kasvu," kommenteeris ökonomist.

"Käesoleva aasta ühe protsendi suuruse kasvuootuse kõrval võiks majandus kasvada järgmisel aastal kaks protsenti. Kuigi languse lõpp ja kasvu taastumine on märgiline, oleme oma potentsiaalsest tasemest kaugel maas," lisas Uusküla.

Eamets: kvartaalset tulemust ei maksa ületähtsustada

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets manitses siiski vaoshoitusele, kuna tegemist on peaasjalikult mudelarvutustele tugineva esialgse hinnanguga, mida võidakse tagantjärele veel oluliselt korrigeerida. Samuti võivad lõplikku tulemust mõjutada mõned üksikud suured tehingud, mis pole veel statistikasse jõudnud.

"Kvartaalsed tulemused annavad mingi märgi sellest, kuhu suunas majandus liigub, aga neid tulemusi ei maksa üle hinnata. Eelmisel aastal oli statistiline vahe, mis tekib erinevate SKP arvestuse meetodite kokkupanemisel 0,7 protsenti SKP-st. Seda võib nimetada ka nö ümmardamise veaks," selgitas Eamets, lisades, et kvartaalset tulemust ei maksa ületähtsustada.

"Teisalt näitab kvartaalne tulemus üldist arengusuunda ehk majanduse vaikset toibumist kriisist," sõnas Eamets.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor on pisut optimistlikum. Tema sõnul haakub hinnang sel korral vähemalt ülejäänud majandusnäitajatega üsna hästi.

"Tagasihoidlikku kasvu näitavad pea kõik olulised majandusnäitajad, sealhulgas tööstustoodang ja jaekaubanduse müük. Andmed kinnitavad, et majandus on tagasi kasvurajal, ent see kasv on aeglane," ütles Nestor.

SEB analüütiku sõnul võib suuremat majanduskasvu elavnemist oodata 2026. aastal. SEB prognoosi kohaselt kujuneb järgmise aasta SKP kasvuks 2,5 protsenti. Majanduskasvu jääb pidurdama Eesti peamise kaubanduspartneri Soome majanduse nigel seis, mis mõjutab siinsete ettevõtete ekspordivõimalusi.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina nentis, et värske kiirhinnang vastas panga ootustele. "Kuigi nende esialgsete numbrite järgi suurenes majanduse maht aasta esimese üheksa kuuga vaid 0,4 protsenti, on majanduskasv paranemas ja nii peaks aasta teine pool tulema teisest veidi tugevam," ütles Mertsina.

"Eesti ettevõtete ja majapidamiste üldine kindlustunne on küll parem kui aasta tagasi, kuid sel aastal olulist edasiminekut näha ei ole. Samuti on kindlustunne jätkuvalt tublisti allpool pikaajalist keskmist," nentis Swedbanki peaökonomist.

Ametlikud andmed SKP kolmanda kvartali kohta avaldatakse 1. detsembril, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab statistikaamet hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju, nendib statistikaamet.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelitega, ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.