Kui Rinkevics oleks eelnõule alla kirjutanud, oleks Lätist saanud esimene Euroopa Liidu riik, mis konventsioonist taganeb. Konventsioon nõuab selle allkirjastanud riikidelt meetmeid naistevastase vägivalla ja koduvägivalla ennetamiseks.

Rinkevicsi sõnul oleks taganemine andnud vale signaali nii Läti ühiskonnale kui ka riigi liitlastele.

Lisaks kutsub president üles suunama küsimuse arutamiseks järgmisele seimi koosseisule. Järgmised parlamendivalimised toimuvad 2026. aasta sügisel.

Seimi spiikrile Daiga Mieriņale (Roheliste ja Talurahva Liit) saadetud kirjas põhjendab Rinkevics oma otsust sellega, et pärast seaduse vastuvõtmist lõpphääletusel on jäänud õhku olulisi vastuseta küsimusi, mida seadusandja peaks uuesti kaaluma, mistõttu on seaduse ülevaatamine vajalik.

President rõhutas, et konventsiooni ratifitseerimine ja sellest taganemine ühe ja sama parlamendi ametiaja jooksul saadab nii Läti avalikkusele kui ka rahvusvahelistele liitlastele vastuolulise sõnumi Läti valmisoleku kohta täita oma rahvusvahelisi kohustusi heas usus.

"Selline riigi tegevuse ebakindlus ja ettearvamatus ei ole Euroopa õigusruumis kohane," sõnas Rinkevics.

President juhtis tähelepanu asjaolule, et Läti tegevus inimõiguste kaitset tagavast Euroopa Nõukogu konventsioonist taganemisel on Euroopa õigusruumis pretsedenditu. Presidendi sõnul ulatub selline pretsedent kaugemale Läti siseriikliku õiguspoliitika küsimustest ja võib ohustada ühist Euroopa õigusriigi arhitektuuri.

Parlament kiitis Istanbuli konventsioonist taganemise heaks eelmisel reedel pärast enam kui 13 tundi kestnud arutelu. Istanbuli konventsiooni vastustavate Läti parempoolsete sõnul ei nõrgestaks konventsioonist lahkumine naistevastase vägivalla tõkestamist, sest riiklikest seadustest piisab.

Esmaspäevaks oli kogutud ligi 64 000 allkirja, et president ei kuulutaks konventsioonist lahkumist välja. See on keskkonna manabalss.lv senine häälterekord. Samas algatati ka vastupidise sooviga häältekogumine, et riigipea kuulutaks otsuse välja. Selle toetuseks on on oma allkirja andnud 4200 inimest.

Sisuliselt tähendab presidendi otsus, et konventsioonist lahkumine saab seimis veel kolmanda hääletuse lisaks, väidelda saab ainult riigipea vastuväidete üle. Kui parlament ka kolmandat korda hääletab väljumise poolt, ei saa president enam vastuväiteid esitada. Küll on aga võimalik pöörduda põhiseaduse kohtusse.

Neljapäeval on aga Riias ja veel mitmes linnas oodata uusi miitinguid Istanbuli konventsioonist lahkumise vastu.

Konventsioon jõustus Lätis alles eelmise aasta mais.

Istanbuli konventsioon on rahvusvaheline leping, mis nõuab osalisriikidelt sidusate poliitikate väljatöötamist, et paremini kaitsta naisi igasuguse vägivalla eest ning naisi ja mehi perevägivalla eest. Meetmete hulka kuuluvad ohvritele igakülgse abi ja kaitse pakkumine, kriisikeskused, ööpäevaringne kriisitelefon, spetsialiseeritud tugikeskused seksuaalvägivalla ohvritele ning kaitse ja tugi vägivalla tunnistajaks olnud lastele.

Konventsioonist väljaastumise eelnõu esitas opositsioonierakond Läti Ennekõike ja seda toetasid ka teised opositsiooniparteid – Rahvuslik Liit, Ühendatud Nimekiri ja Stabiilsus – ning valitsusse kuuluva Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni saadikud. Koalitsioonierakonnad Uus Ühtsus ja Progressiivsed olid konventsioonist väljaastumise ettepanekule vastu ning hääletasid eelnõu vastu.