"Istanbuli konventsioon ei ole loosunglik ideoloogiline dokument. See raamib riikide ja ühiskondade tegevusi vägivalla ennetamiseks, ohvrite kaitseks ja õigluse tagamiseks. Konventsioon annab vajalikud tööriistad sotsiaal- ja ohvriabitöötajatele, naiste varjupaikade spetsialistidele vägivalla peatamiseks – enne, kui vägivald hävitab elusid," seisab avalduses.

"Alla kirjutanud Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed soovivad anda turvatunnet elanikkonnale, kinnitades, et riigi senistest suundadest ei taganeta ega kalduta kõrvale. Ennetus, ohvrite abistamine, vägivaldsete inimeste karistamine ning nõustamise pakkumine jäävad Eesti Vabariigi prioriteetideks. Naistevastase vägivalla vastu võitlemise koostöö jätkub kõikides riigi institutsioonides ja vabaühendustes," lubavad riigikogu liikmed.

Avaldusega ühinesid riigikogu pressiteenistuse teatel Maris Lauri, Signe Riisalo, Eero Merilind, Madis Timpson, Valdo Randpere, Toomas Järveoja, Urmas Kruuse, Timo Suslov, Õnne Pillak, Helmen Kütt, Kristo Enn Vaga, Jüri Jaanson, Eerik-Niiles Kross, Mihkel Lees, Luisa Rõivas, Liina Kersna, Toomas Kivimägi, Anti Allas, Vilja Toomast, Marko Mihkelson, Mati Raidma, Mario Kadastik, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Yoko Alender, Maria Jufereva-Skuratovski, Andrus Seeme, Mart Võrklaev, Katrin Kuusemäe, Margit Sutrop, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Signe Kivi, Annely Akkermann, Anti Haugas Reformierakonna fraktsioonist; Lauri Läänemets, Reili Rand, Züleyxa Izmailova, Tiit Maran, Jaak Aab, Tanel Kiik, Riina Sikkut, Madis Kallas, Andre Hanimägi SDE-st; Irja Lutsar, Diana Ingerainen, Toomas Uibo, Tarmo Tamm, Peeter Tali, Ando Kiviberg, Raul-Stig Rästa, Kalev Stoicescu, Kadri Tali ja Lauri Hussar Eesti 200 fraktsioonist; Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Andrei Korobeinik Keskerakonnast ning Riina Solman Isamaast.

"Läti võimalik lahkumine Istanbuli konventsioonist, mis sai möödunud nädalal Seimi heakskiidu, on ka Eestis tekitanud vastukaja. On neid, kes soovivad, et Eesti järgiks Läti sammu, ja neid, kes peavad oluliseks naistevastasele vägivallale igakülgset vastuseismist," ütles riigikogu naisteühenduse juht Maris Lauri pressiteate vahendusel. 

Lauri sõnul on riigikogu liikmete toetusavaldus kinnitus Eesti elanikele, et Riigikogu liikmed seisavad endiselt naistevastase vägivalla vastu, senise poliitikasuuna jätkumise eest ja ei kavatse toetada Istanbuli konventsioonist lahkumist.

Riigikogu liikmed ütlevad oma avalduses, et Eestis ei ole võimalik silmi kinni pigistada naistevastase ja lähisuhtevägivalla asjus.

"Statistikaameti suhteuuringus (2023) selgus, et ligi 41 protsenti naistest on vähemalt kord elus kogenud paarisuhtes vägivalda. 39 protsenti naistest on kogenud vaimset, 13 protsenti füüsilist (sh ähvardamist) ja üheksa protsenti seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored, 18–29-aastased naised, vähem 65–74-aastased. 2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu. 95 protsendil juhtudest oli kannatajaks naine.