Sõja 1350. päev: Ukraina ründas tähtsaid Venemaa naftarajatisi

Sotsiaalmeediakanalid vahendasid ööl vastu teisipäeva, et Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodi oblastis asuvat suurt naftarajatist. Droonid ründasid veel ka Baškortostani vabariigis asuvat naftakeemiatehast.
Oluline teisipäeval, 4. novembril kell 20.47:
- Saksamaa suurendab Ukrainale 2026. aastal antavat abi kolme miljardi euro võrra;
- Venemaal süttis järjekordne naftatöötlustehas;
- Ukraina teatel kasutas Venemaa oktoobris rekordarvu liugpomme;
- Videolõik näitab Ukraina eriväelaste tegutsemist Pokrovskis;
- JEF-i ja Ukraina kaitseministrid kohtuvad Norras.
Saksamaa suurendab Ukrainale 2026. aastal antavat abi kolme miljardi euro võrra
Saksamaa plaanib suurendada sõjalist abi Ukrainale tuleval aastal kolme miljardi euro võrra 11,5 miljardi euroni, teatas teisipäeval rahandusministeerium.
Rahandusminister Lars Klingbeil esitab ettepaneku täiendava kolme miljardi euro eraldamiseks Ukrainale 2026. aasta eelarves, ütles ministeeriumi kõneisik AFP-le.
Abi hulgas on suurtükid, droonid, soomukid ja kahe Patrioti õhutõrjesüsteemi asendused.
Kõneisik rõhutas, et Saksamaa jääb kindlalt Ukrainale kõrvale ning on Kiievi suurim toetaja Euroopas.
Venemaal süttis järjekordne naftatöötlustehas
Sotsiaalmeediakanalid vahendasid ööl vastu teisipäeva, et Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodi oblastis asuvat suurt naftarajatist.
Tehas asub Nižni Novgorodi oblastis Kstovos. See asub umbes 450 kilomeetri kaugusel Moskvast idas ning on üks suurimaid rafineerimistehaseid Venemaal. Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis näitavad, et tehases puhkes tulekahju.
Ukrainian attack drones hit Russia's Kstovo refinery overnight, reportedly damaging the facility and forcing an emergency flare. pic.twitter.com/aap8thneYW
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 4, 2025
Ka mujal Venemaal ning Venemaa okupeeritud aladel oli kuulda plahvatusi. Meedia teatel tabasid droonid okupeeritud Luhanski oblastis asuvat laskemoonaladu.
Right now, Russian ammunition depot in Dovzhansk, Luhansk region, under drone attack. https://t.co/GDBx85RqaS pic.twitter.com/N8rgwmUkdL
— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) November 3, 2025
Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas aga, et drooni rusude allakukkumise tagajärjel sai kahjustada elektrialajaam. Sotsiaalmeediakanal Astra teatas veel, et plahvatused toimusid ka Lipetski linnas, vahendas The Kyiv Independent.
Droonid ründasid veel ka Baškortostani vabariigis asuvat naftakeemiatehast. Tehas asub Sterlitamaki linnas ning kohalik linnapea teatas, et sündmuskohal tegutsevad päästetöötajad.
Ukrainian attack drones just hit Russia's Sterlitamak Petrochemical Plant, a major producer of refined oil products and synthetic rubbers.
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 4, 2025
The facility, a key node in Russia's rubber and petrochemical supply chain, is currently burning. pic.twitter.com/JVBR1FLRWh
Ukraina teatel kasutas Venemaa oktoobris rekordarvu liugpomme
Oktoobris ründas Venemaa Ukrainat rekordarvu juhitavate liugpommidega (KAB), teatas Ukraina kaitseministeerium.
Venemaa lasi Ukraina sõjaväepositsioonide ja rindele lähedal asuvate linnade pihta enam kui 5328 liugpommi – ministeeriumi andmetel on see kõrgeim registreeritud liugpommide arv ühes kuus alates 2025. aasta algusest.
Kokku on 2025. aasta esimesel kümnel kuul Venemaa väed lasknud Ukraina pihta umbes 40 000 liugpommi, mis on ligikaudu sama palju kui kogu 2024. aasta jooksul kokku.
Juhitavad liugpommid on lühema lennukaugusega kui raketid, kuid neid on odavam toota ning neid lastakse välja õhust Venemaa territooriumilt või okupeeritud aladelt, Ukrainas õhutõrje ulatusest väljaspool.
Ekspertide sõnul on neid peaaegu võimatu alla lasta, kuna need on raskest rauast ehitatud ning lähenevad sihtmärgile äärmiselt suure kiiruse ja kõrge lennukõrgusega, erinevalt rakettidest või droonidest.
Venemaa on hiljuti täiustanud relva, mille maksimaalne tegevuskaugus on hinnanguliselt kuni 200 kilomeetrit, võimaldades rünnakuid kaugel rindeliinidest.
Mõned oblastid, näiteks Donetski, Dnipropetrovski ja Zaporižžja, on pidevalt liugpommirünnakute all.
JEF-i ja Ukraina kaitseministrid kohtuvad Norras
Euroopa ühendekspeditsiooniväes (JEF) osalevate riikide kaitseministrid kohtuvad teisipäeval ja kolmapäeval Norras Bodøs. Kohtumisele on oodatud ka nende Ukraina kolleeg Denõss Šmõhal, teatas esmaspäeval Norra ajaleht VG.
"Ma nimetaksin seda kaitseministrite kohtumist ajalooliseks," ütles Norra kaitseminister Tore O. Sandvik.
"See on esimene JEF-i kaitseministrite kohtumine Ukraina kaitseministri füüsilisel osalusel ja esimene JEF-i kaitseministrite kohtumine, mis toimub põhja pool polaarjoont," lisas Tore O. Sandvik.
Ta lisas, et see on Šmõhali esimene visiit Norrasse Ukraina kaitseministrina ning kohtumisele oodatakse ka Briti, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Islandi, Hollandi ja Rootsi kaitseministrit.
Ministrid arutavad koostöö ja julgeoleku tugevdamist Põhja-Euroopas.
Ühendekspeditsioonivägi on Suurbritannia juhitav kaitsekoostööformaat. Kriisides ja sõjaolukorras on JEF-i esmane ülesanne kiire reageerimine merel, maal ja õhus. Seda nii Läänemerel kui ka Põhja-Euroopas.
Videolõik näitab Ukraina eriväelaste tegutsemist Pokrovskis
Ukraina eriväelased saabusid hiljuti Black Hawki helikopteriga Pokrovskisse ning tuntud sõjaekspert Rob Lee jagas sotsiaalmeedias videolõiku, mis näitab eriväelaste tegutsemist.
Video from GUR's Timur unit showing operations in Pokrovsk, including the landing of a team from a Blackhawk helicopter and a captured Russian T-80BVM tank.https://t.co/uhCkROZd5Z pic.twitter.com/GfTJMqgKBJ
— Rob Lee (@RALee85) November 4, 2025
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 145 670 (võrdlus eelmise päevaga +840);
- tankid 11 326 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 23 532 (+1);
- suurtükisüsteemid 34 249 (+42);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1535 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1235 (+0);
- lennukid 428 (+0);
- kopterid 346 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 77 860 (+425);
- tiibraketid 3918 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 66 504 (+93);
- eritehnika 3990 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, BNS








