Investeerimine on Eestis aina populaarsem ning kahjuks sellega seotud pettused ka aina levinumad. Näiteks 7. klassi õpilane Laura ütles, et on investeerimisega juba pikalt tegelnud, aga jõudnud rahast ka ilma jääda.

"Ma investeerisin valesse kohta ja kaotasin kõik selle raha ära, aga kuidagi sain selle raha tagasi, õige kodulehe abiga," lausus Laura.  

Klassikaaslane Rudolf on samuti enda sõnul üle keskmise rahatark noor, aga igatseb sellest hoolimata rohkem vastavat õpet koolihariduses.

"Põhikoolis võiks vähemalt mingi aja aastast olla ainena rahatarkus või majandusõpe. Me oleme käinud rahatarkuse kohtades ja kuulanud ka palju loenguid, kuid alati võiks rohkem olla," ütles Rudolf.

Paljudes gümnaasiumides on rahatarkus valikainena olemas, samasuguse praktika järele tekib üha suurem vajadus ka põhikoolis.

"Alates 7. klassist võiks üks kursus olla, näiteks 35 tundi, kus tehakse selgeks kõik mõisted, millega on tegemist ja kuidas edasi. Oleks täiesti tehtav," leidis klassijuhataja Mare Lillemäe.

Janu rahatarkuse järele paistab ka sellest, et rahatarkuse keskuse koolitused Tallinnas on aasta lõpuni broneeritud. 

"Näiteks üks on eelarvemäng, kus nad näevad, millised erinevad kulutused on perel – ja samamoodi, et pead teenima raha ja siis saad alles kulutada. Et kui keegi ei teeni raha, siis sa ei saa ka kulutada. Ja investeerimise mängus nad saavad läbi proovida erinevaid investeerimise võimalusi. Päriselus hakkad rahaga proovima, siis on mingisugused eelteadmised siit juba saadud," lausus rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Oluline on noortele õpetada realistlike eesmärkide seadmist.

"Need põhilised terminid, mis käivad läbi ka ajakirjandusest: finantsvabadus, ma tahan kiirelt rikkaks saada, kuidas saada investeerimisega kiirelt rikkaks – siin on meie roll tõmmata natuke seda ootust maha, et seda ei saa hetkega ja ka see, et kui sa täna ühe korra investeerid, et siis oled kindlasti tulevikus rikas. Treening on investeering," ütles Jääger.