Süsinikukvoodi ehk süsinikukrediidi hind on Euroopa turul viimase poole aastaga taas vaikselt, aga kindlalt tõusnud. Kui jaanuari lõpus jõudis hind pea 84 euroni tonni kohta, järgnes paari kuu jooksul järsk hinnalangus ning hind kukkus pea 60 euroni. Praeguseks on hind taas 80 euro juures.

Mullu sama ajaga võrreldes on hind kõrgem rohkem kui 15 protsenti. Et tegu pole sesoonse hinnatõusuga, kinnitasid ka energiaturu osalised.

Hinna on jätkuvale tõusule suunanud mitmed tegurid, ütles Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu. Näiteks on hinda mõjutanud ka euroliidu 2040. aasta kliimaeesmärgid.

"Nõudlust suurendab Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika, samuti majanduse taastumine ja sellest tulenev energiatarbimise kasv. Oma roll on ka turuosaliste ootustel seoses tulevaste regulatsioonide ja kvoodipakkumisega. Seetõttu ei saa hinnaliikumist pidada vaid hooajaliseks – tegemist on pigem struktuursete mõjuritega," lausus Nõu.

Kui läbi aastate on CO2 hind liikunud enam-vähem koos gaasihinnaga, siis nüüd on olukord muutunud.

Marko Allikson Baltic Energy Partnersist märkis, et süsinikukvoodi hind on tõusnud vaatamata sellele, et gaasihind on püsinud praktiliselt paigal.

"Põhjuseid võib leida eelkõige ootustest järgnevatel aastatel vähenevate tasuta kvoodijagamise koguste osas ning uute sektorite lisandumisega kauplemissüsteemi, mille tulemusena hinnad otsivad uut ja kõrgemat tasakaalupunkti," lausus ta.

​Eesti Energia strateegilise arenduse projektijuht Triin Reisner märkis, et süsinikukvoodi hind saavutas senise rekordi 2022. aasta energiakriisi ajal, kui ajaloolise rekordini jõudis ka maagaasi hind.

"Maagaasi ja süsinikukvoodi hinna liikumise korrelatsiooni selgitatakse tavapäraselt sellega, et mida rohkem maagaasi hind kallineb, seda rohkem pääsevad Euroopas elektriturule sütt kasutavad elektrijaamad. Kuna söejaamade CO2-emissioon on ligi kaks korda suurem kui gaasijaamadel, kasvab kõrge maagaasi hinna perioodil oluliselt ka nõudlus süsinikukvootide järele," lausus Reisner.

Hind jätkab tõusu

Reisner ütles, et teatav hooajaline mõju hinnakasvule siiski on, et sest 30. septembri seisuga pidid CO2-emissioone põhjustavad käitajad loovutama vastavalt möödunud aastal põhjustatud CO2 emissioonile süsinikukvoote ning see kasvatas nõudlust. Ka tema märkis, et oma osa hinnatõusu andsid Euroopa Liidu kliimapoliitilised otsused seoses 2040. aasta kliimaeesmärgiga.

Kuigi kliimapoliitika otsuste osas on määramatust, ennustatakse kvoodi hinnale mõningast kasvu, nentis Reisner.

Kus süsinikuhind uue tasakaalupunkti leiab ehk mis tasemel stabiliseerub, ei oska keegi täpselt ennustada, kuid tõus võib jõuda ka 100 euro lähedale tonni kohta.

"Kvoodihindade liikumine sõltub suuresti turuootustest, poliitilistest otsustest ja majandusolukorrast. Kuigi tulevikku on keeruline täpselt prognoosida, on meie nägemus, et vähenevate oksjonimahtude tõttu hind 2026. aastal tõenäoliselt tõuseb. Tõenäoline on, et hind liigub ka 90 eurost kõrgemale," nentis Nõu.

Allikson ütles, et kui aprillis jõudis süsinikukrediidi hind 82 euroni, siis järgmine hinnapiir, mida võiks jälgida, on 98 eurot ja kõrgemal, millega kaubeldi 2023. aastal.

Külmal ja tuulevaiksel ajal mõjutab kvoodihind elektri hinda Eestis

Kuivõrd talvehooajal on vähem taastuvenergiat, eelkõige päikeseenergiat, siis pääsevad turule rohkem ka need elektritootjad, kes kasutavad fossiilkütuseid ja ostavad süsinikukvoote, ja see tähendab, et kvoodi hinna tõus võib tõsta ka elektri hinda.

"CO₂ hind mõjutab otseselt fossiilkütustel, näiteks põlevkivil ja maagaasil, toodetud elektri omahinda. Kui selline tootmine määrab antud ajahetkel Eesti hinnapiirkonna turuhinna, siis kandub süsiniku hinnatõus edasi ka elektrihinda. Samas mõjutavad päeva-ette turu hinda ka muud tegurid – näiteks ilmastik, taastuvenergia kättesaadavus ja naaberturgude olukord," lausus Nõu.

Seega, kui on vähe taastuvenergiat ehk tuulevaikne ilm, lisab kõrge kvoodihind oma osa börsielektri hinnale. Suurem mõju on põlevkivist toodetava elektri hinnale, väiksem gaasist toodetavale.

"Eelkõige (tõstab hinda) tuulevaiksetel päevadel ning hommikustel ja õhtustel tiputundidel. Kui põlevkivitootmise hinnale lisandub laias laastus ühe tonni süsiniku hind otse elektrihinnale megavatt-tunni kohta, siis maagaasist toodetavale elektrile on mõju 2,5 korda väiksem. Ehk (kui süsiniku hind on) 80 eurot tonni kohta, siis lisandub pisut üle 30 euro megavatt-tunni kohta elektrihinnale," ütles Allikson.

Ka Reisner märkis, et see, kui palju pääsevad fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad turule, sõltub suures osas ilmast, kuid ka välisühenduste toimimisest.

"Üldiselt võib öelda, et kui marginaaltootjaks on fossiilkütustel põhinev üksus, moodustavad heitekulud tavaliselt 10 kuni 35 protsenti elektri hulgihinnast iga toodetud megavatt-tunni kohta," ütles Reisner.