Kaebuse esitas Mikk Saar, kes kandideeris kohalikel valimistel Tartus EKRE nimekirjas. Kaebaja vaidlustas 19. oktoobril Tartu Lõunakeskuse juures juhtunut, mis rikkus tema hinnangul valimiste ühetaolisuse põhimõtet. Saare väitel keelas Lõunakeskuse turvatöötaja kaebaja erakonnakaaslasel jagada väljaspool hoonet ühe ukse ees erakonna meeneid. Turvamees põhjendas keeldu asjaoluga, et tegemist on eramaaga. Seevastu keskuse teise ukse juures siseruumides Reformierakonnal valimisagitatsiooni ei takistatud. 

Kaebaja leidis, et kuna ühel erakonnal agitatsiooni ei keelatud, on tegemist ebavõrdse kohtlemise ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõtte rikkumisega. Kaebaja taotles, et Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) annaks juhtunule õigusliku hinnangu ning selgitaks, kuidas on sellises olukorras tagatud valimiste ausus ja ühetaolisus.

VVK jättis 30. oktoobri otsusega kaebuse läbi vaatamata. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse järgi on valimisagitatsioon keelatud ainult hääletamisruumis. Linna või valla valimiskomisjonide ega valimiste korraldajate pädevuses ei ole seada piiranguid väljaspool hääletamisruumi toimuvale agitatsioonile. Kuna kaebuses kirjeldatu ei ole omistatav valimiste korraldajale ega linna valimiskomisjonile, ei ole kaebus käsitatav valimiskaebusena, leidis VVK.

Kaebajat see otsus ei veennud ja ta esitas 3. novembril riigikohtule kaebuse, milles palus VVK otsuse tühistada ja saata asi tagasi uuesti otsustamiseks. Kaebaja hinnangul on valimiste korraldajal põhiseadusest ja seadusest tulenevalt kohustus tagada valimispõhimõtete järgimine ka eraterritooriumil asuvas valimisjaoskonnas ning ta ei saa seda delegeerida kaubanduskeskuse turvatöötajale. Kaebaja sõnul ei teavitatud EKRE-t, millised valimisagitatsiooni erireeglid Lõunakeskuses kehtivad. Kuna Reformierakond oli nendest reeglitest teadlik, ei ole erakondi võrdselt koheldud, leidis kaebaja.

VVK jäi otsuses toodud seisukohtade juurde ning palus riigikohtul jätta kaebus rahuldamata. 

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustus reedel avaldatud otsuses VVK-ga, et kaebus tuli jätta läbi vaatamata ning jättis kaebuse rahuldamata.

Kohus selgitas, et hääletamisruumide asukohad määrab valla- või linnavalitsus. Isikutel on võimalik vaidlustada otsust asukoha valikul halduskohtus. Kolleegium sedastas, et valimisjaoskonna paigutamine kaubanduskeskusesse kui avalikku kohta on iseenesest lubatav, kuid avalik võim peab kindlustama, et valimispõhimõtteid järgitaks ka valimisjaoskondades, mis asuvad eraomandis olevatel kinnistutel.

Kohus on seisukohal, et kui eraomanik piirab valimisagitatsiooni oma kinnistul ning kohtleb kandidaate ebavõrdselt, ei ole see omistatav jaoskonnakomisjonile ega ka VVK-le. Riigikohtu otsuse kohaselt võib valimisreeglite eiramisel eraomandis oleval kinnistul, kus valimisjaoskond paikneb, jaoskonnakomisjoni või linna- või vallavalitsust sellest teavitada. Nimetatud organitel tuleb poliitilise väljendusvabaduse tagamiseks teha vajadusel koostööd politseiga.

Kohus pidas oluliseks märkida, et olukorras, kus erakonnal keelatakse mõnes asukohas valimisagitatsioon, riivatakse põhiseaduses sätestatud vabade valimiste põhimõtet, kuivõrd sellega takistatakse vastava erakonna kandidaatidel enda vaadete ja seisukohtade tutvustamist. Lisaks riivab agitatsioonikeeld erakonna tegevusvabadust ja väljendusvabadust.

Kuigi eraomanik saab ise otsustada, kas tema maal või ruumides valimisagitatsiooni lubada, ei ole selline otsustusvabadus piiramatu. Seda eeskätt juhul, kui ta lubab enda kinnistut avalikult kasutada ja tegu on potentsiaalsete valijate jaoks olulise käidava kohaga.

Samas möönis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et kaebuses kirjeldatud juhtumi puhul ei ole välistatud, et kaebajal või tema erakonnal võib olla agitatsiooni väidetavast õigusvastasest piiramisest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid.