Õppimiskohustus pikeneb tulevast õppeaastast kuni 18. eluaastani ning ühtlasi kaob põhikooli järeleksamite kohustus, kuid neile noortele, kes gümnaasiumisse ega kutsekooli sisse ei saa, luuakse eelnõuga ettevalmistav õpe, mis peaks vähendama õpingute katkestamist.

Teenus on mõeldud noortele, kes ei suuda koolikohta gümnaasiumis või kutsekoolis saada ka lisavastuvõtul, aga ka neile, kelle eesti keele oskus pole haridustee jätkamiseks piisav.

Siiski pole ainult vähene eesti keele oskus eelnõu kohaselt alus ettevalmistavasse õppesse siirdumiseks.

"Koolid saavad puuduliku eesti keele oskusega noori vastu võtta ka kutseõpesse või gümnaasiumisse, pakkudes valitud õppekaval täiendavat lisatuge ka eesti keele omandamiseks. Kui aga lisaks eesti keele puudujäägile esineb õpilasel muud toevajadust, on ettevalmistav õpe koht õppimiseks," seisab eelnõus.

Lisaks toob eelnõu välja, et sihtrühmal pole üldjuhul varasemat positiivset õpikogemust ega õppimisoskusi.

Tegu on üldjuhul aasta, aga vajadusel kauem kestva õppega, kus ühes rühmas on kuni 15 õppijat, õpitakse individuaalse õppekava alusel ning õppijatele tagatakse mitmesugused tugiteenused.

"Õppijatel võib esineda varasemast tekkinud õpilünki, madalat enesehinnangut, motivatsiooniprobleeme, käitumisraskusi või muid probleeme, mis takistavad õppeteöös osalemist ja eneseteostust. Seetõttu on oluline, et õppijale oleks vajadusel tagatud ka sotsiaalpedagoogiline, psühholoogiline ja eripedagoogiline tugi," seisab eelnõus.

Hindeid sellises õppevormis õppijale ei panda, vaid tulemuseks on arvestatud või mittearvestatud. Õppe eesmärk on toetada noort, et ta suudaks edasise õpitee valida ja vajalikud oskused omandada. Selles võivad osaleda kuni 26-aastased, kellel pole kutse- ega keskharidust.

"Seda ei ole võimalik puudulikult läbida," kinnitas haridusminister Kristina Kallas. "Ettevalmistava aasta ülesanne pole hindeid anda või eksamiteks ette valmistada, vaid valdavalt õpilast toetada, et ta saaks jätkata õpitööd, omandada kutse- või keskhariduse, kuna meil kehtib seadus, mis ütleb, et minimaalne haridustase peab olema kas kutse- või keskharidus."

Ministri sõnul peaks ettevalmistavat õpet hakkama andma ennekõike riigikoolid ehk kutsekoolid või riigigümnaasiumid, aga piirkondades, kus pole piisavalt riigikoole või asuvad lähimad neist liiga kaugel, peaksid seda andma munitsipaalkoolid.

Eelnõu kohaselt annab minister käskkirjaga koolile kohustuse ettevalmistavat õpet läbi viia, ühtlasi tuleb riik selleks ka rahastuse eraldama. Õppekava tuleb koolidel endal ette valmistada ning see võib olla kas rühma- või individuaalõpe.

Küsimusele, kust tulevad ettevalmistava õppe andmiseks õpetajad, vastas Kallas, et nad tulevad koolidest.

"Need õpetajad on täna valdavalt nendes koolides olemas – õpetajad, kes õpetavad üleüldiselt gümnaasiumites ja kutsekoolides on needsamad õpetajad, kes õpetavad neid lapsi, kes on ettevalmistaval õppeaastal," lausus Kallas.

Eelnõu ei too välja, mis saab ettevalmistava õppe läbinud õpilastest, kellel siiski ei teki selle käigus sihiks seatud pädevusi nagu käitumsireeglite järgimine, kokkulepitud ajakavast kinni pidamine või oskus teha teadlikke valikuid õpingute jätkamiseks. Ka ei selgu dokumendist, mida tehakse nende noortega, kellele nähakse ettevalmistav õpe ette, kuid kes ise selles osaleda ei soovi.

Ühikuhinna ehk ühe õpilase kohta ette nähtud rahasumma, mis hõlmab vajalike tugispetsialistide ja õpetajate tööjõukulu, õppekirjanduse, inventari, koolilõuna ja muud kulud, määrab haridusminister käskkirjaga üheks aastas. Tuleval aastal peaks see prognoosi järgi olema 7224 eurot õppija kohta aastas. 

Haridusministeerium usub, et muudatuse mõju õpilastele, kellel on väike motivatsioon õppida ning ka kodus ei pakuta selleks tuge, märkimisväärne.

"Peamine positiivne mõju on selles, et kui kehtiva regulatsiooniga on põhihariduse omandanud väljaspool seiret, sest koolikohustus on täidetud, siis edaspidi on tagatud nii seire, sekkumine kui järgneva õpitee leidmise toetamine," sedastab eelnõu.

Siiski ei ole eelnõus kirjas, mis põhjusel ei võiks probleemseid õpilasi välja sõeluda, nende tulemusi seirata ja vajalikku tuge pakkuda juba varasemates klassides.

Senised andmed näitavad, et õpinguid ei jätka neli-viis protsenti põhikoolilõpetajaid, mis tähendab, et ettevalmistava õppe sihtrühm on umbes 800 õpilast.