Ukraina esindaja sõnul muudeti Genfi kõnelustel rahuplaani tugevalt

Ukraina esindaja sõnul muudeti Genfi kõnelustel USA algset rahuplaani tugevalt. USA esialgsesse Ukraina rahuplaani soosivalt suhtunud Venemaa väljendas esmaspäeval oma vastumeelsust Euroopa riikide pakutud muudatuste suhtes sellesse. Euroopa riikide esindajad avaldasid esmaspäeval Ukrainale toetust, et seal rahu kehtestamiseks peetavatel läbirääkimistel saavutataks Kiievile soodne tulemus.
Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 24. novembril kell 18.55:
- Ukraina esindaja sõnul muudeti Genfi kõnelustel rahuplaani tugevalt;
- Venemaale ei meeldi Euroopa versioon Ukraina rahuplaanist;
- Venemaa rünnakus Harkivile hukkus neli ja sai vigastada 17 inimest;
- Merzi sõnul on Trump avatud Ukraina rahuplaani ühise väljatöötamise suhtes;
- Tusk: Ukraina rahuplaan ei tohi õõnestada Euroopa julgeolekut;
- Costa kinnitusel jätkab Euroopa Liit Ukraina toetamist;
- Rootsi: püsiva rahu saavutamiseks ei tohi Ukraina piire jõuga muuta;
- Prantsusmaa välisminister: Genfi kõnelused olid konstruktiivsed ja kasulikud;
- Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes kaks inimest;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit.
Ukraina esindaja sõnul muudeti Genfi kõnelustel rahuplaani tugevalt
Ukraina ja USA ametnike vahel Genfis peetud läbirääkimiste tulemusel muudeti Ameerika Ühendriikide eelmisel nädalal esitatud rahuplaani suuresti, eemaldades sellest mitmed punktid ja muutes teisi, teatas Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Oleksandr Bevz.
Bevz märkis, et pühapäeval Genfis peetud läbirääkimised USA ametnikega olid väga konstruktiivsed. Ukrainal õnnestus arutada kõiki USA rahuplaani punkte.
"28-punktilist plaani sellisel kujul, nagu kõik seda nägid, enam ei eksisteeri. Mõned punktid eemaldati, teised muudeti. Ühtegi Ukraina poole märkust ei ignoreeritud," ütles presidendi kantselei juhi nõunik.
Bevzi sõnul langetavad lõplikud otsused kõige problemaatilisemates küsimustes Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump.
Bevz märkis, et plaani suhtes levis rohkesti vandenõuteooriaid.
Esmaspäeval teatas väljaanne Bloomberg ka sellest, et esialgsest rahuplaanist on eemaldatud säte 100 miljardi dollari suuruse USA-Vene investeerimisfondi loomisest Venemaa külmutatud varade baasil, mille toel oleks alustatud Ukraina ülesehitamist ja mille tuludest 50 protsenti oleks läinud USA-le.
Varem teatas väljaanne Bild, et Trumpi idee Venemaa külmutatud varade kasutamise kohta ärritas eriti Saksamaa kantslerit Friedrich Merzi, kes rõhutas, et selline investeerimisinstrument võimaldaks Putinil ka sõjast majanduslikku kasu lõigata.
Financial Times teatas esmaspäeval, et USA rahuplaani on kärbitud peaaegu kolmandiku võrra. Selle tulemusel sisaldab dokument nüüd 28 punkti asemel 19.
Venemaale ei meeldi Euroopa versioon Ukraina rahuplaanist
USA esialgsesse Ukraina rahuplaani soosivalt suhtunud Venemaa väljendas esmaspäeval oma vastumeelsust Euroopa riikide tehtud muudatuste suhtes rahukavas.
"Euroopa plaan on esmapilgul... täiesti ebakonstruktiivne ja meile ei sobi," ütles Kremli välispoliitikanõunik Juri Ušakov ajakirjanikele Moskvas.
Ušakov väljendas ka veendumust, et Washington algatab peagi kõnelused Venemaaga rahuplaani tingimuste üle. Tema sõnul tunduvad Ameerika plaani paljud sätted Venemaale vastuvõetavad.
Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini välisnõunik märkis, et praegu puudub teave selle kohta, kes ja millal hakkavad Moskvaga rahuplaani arutama.
"Võib eeldada, et ameeriklased võtavad meiega peagi ühendust, et kohtuda näost näkku ja alustada arutelusid," märkis Ušakov.
Ta lisas, et Kreml on valmis rahuplaani üle dialoogiks, kuid arvestades oma tingimusi ja huve.
Eelmisel nädalal avalikustatud 28-punktilist USA plaani rahu saavutamiseks Venemaa rünnaku all olevas Ukrainas nähti suuresti suveavaldusena Kiievile ja valdavalt Venemaa huvisid kajastavana. Dokumendis kohaselt pidanuksid Donetski ja Luhanski oblast minema täielikult Venemaa kontrolli alla, Ukraina armeed tulnuks kärpida 600 000 meheni ning seatud ka muid piiranguid Ukraina tegevusvabadusele.

Selle taustal kohtusid Ukraina ametnikud pühapäeval Genfis USA esindajatega, et rahuplaani kohandada.
Esmaspäeval teatas väljaanne Financial Times, et USA rahuplaani on kärbitud peaaegu kolmandiku võrra. Selle tulemusel sisaldab see nüüd 28 punkti asemel 19 punkti.
Meedia: USA ja Ukraina ametnikud arutavad võimalust, et president Volodõmõr Zelenski külastab sel nädalal Ühendriike
Uudisteagentuur Reuters ja telekanal CBS News teatasid, et visiit võib toimuda juba sel nädalal. Võimalik visiit toimuks ajal, mil Ukraina ja USA jätkavad Trumpi administratsiooni toetatud 28-punktilise rahuplaani üksikasjade arutamist.
Valge Maja teatas pühapäeval ametlikus avalduses, et Šveitsis peetud kõnelused Ukraina sõja lõpetamise ettepaneku üle tähistavad olulist sammu edasi. CBS Newsi andmetel sõltub Zelenski visiit Genfi kõneluste tulemustest. Üks allikas ütles Reutersile, et Zelenski võib kohtuda Trumpiga, et arutada plaani kõige tundlikumaid küsimusi, sealhulgas territooriumiga seotud teemasid.
Merzi sõnul on Trump avatud Ukraina rahuplaani ühise väljatöötamise suhtes
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles esmaspäeval, et USA president Donald Trump väljendas eelmisel nädalal toimunud kõnes avatust Ukraina rahuplaani ühise väljatöötamise suhtes.
"Ja just seda saavutasid Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad eile Genfis," ütles Merz Luandas toimunud EL-i ja Aafrika Liidu tippkohtumise raames.
"Me tervitame asjaolu, et need kõnelused toimusid Genfis. Samuti tervitame vahetulemust. Mõned küsimused selgitati, kuid me teame ka: rahu Ukrainas ei saabu üleöö," lisas ta.
Tusk: Ukraina rahuplaan ei tohi õõnestada Euroopa julgeolekut
Ükski Ukraina-alane leping ei tohi õõnestada Poola ja Euroopa julgeolekut, vaid vastupidi - peaks seda tugevdama, ütles Poola peaminister Donald Tusk.
Tusk rääkis ajakirjanikega esmaspäeval Luandas toimunud EL-i ja Aafrika Liidu tippkohtumisel.
Ameerika Ühendriikide ja Ukraina esindajad jätkasid esmaspäeval Šveitsis läbirääkimisi, et töötada välja mõlemale vastuvõetav rahuplaan, olles kokku leppinud USA algse rahuplaani muutmises, mida Kiiev ja tema Euroopa liitlased pidasid Kremli soovide nimekirjaks.
Costa kinnitusel jätkab Euroopa Liit Ukraina toetamist
Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa ütles esmaspäeval, et Euroopa Liit jätkab Ukraina toetamist rahuläbirääkimiste edenedes.
"Euroopa Liit on pühendunud president Zelenskile kogu vajaliku toetuse pakkumisele – diplomaatilise, sõjalise ja majandusliku toetuse pakkumisele," ütles ta ajakirjanikele Luandas, kus ta osaleb EL-i ja Aafrika tippkohtumisel.
Rootsi: püsiva rahu saavutamiseks ei tohi Ukraina piire jõuga muuta
Püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas ei tohi selle piire jõuga muuta ja Ukraina sõjaväge ei saa piirata nii, et see kutsuks esile edasise Venemaa agressiooni, ütles Rootsi välisminister Maria Malmer Stenergard esmaspäeval.
Prantsusmaa välisminister: Genfi kõnelused olid konstruktiivsed ja kasulikud
Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot ütles esmaspäeval, et Genfis Ameerika Ühendriikidega peetud kõnelused Ukrainas rahu saavutamiseks olid konstruktiivsed ja kasulikud.
"Töö jätkub tingimuste loomiseks rahule, mis austab Ukraina suveräänsust ning tagab Euroopa huvid ja julgeoleku," ütles Barrot sotsiaalmeediakanalis X avaldatud postituses.
Prantsuse minister lisas, et ta on rääkinud kõnelustest oma Euroopa kolleegide ja Ukraina välisministriga.
Venemaa rünnakus Harkivile hukkus neli ja sai vigastada 17 inimest
Ukraina võimud teatasid, et Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi linnas neli inimest, veel 17 inimest sai vigastada.
Hetkeseisuga on teada 17 vigastatust. Neli inimest on surnud," ütles Harkivi linnapea Ihor Terehhov.
Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov täpsustas, et vigastatute seas on kaks last. Sõjaväeametniku sõnul said vigastada 12-aastane poiss ja 11-aastane tüdruk.
Rünnak leidis aset ajal, mil USA, Ukraina ja Euroopa ametnikud viibisid Genfis, et arutada ettepanekut lõpetada ligi neli aastat kestnud sõda Ukrainas, mis algas Venemaa täiemahulise sissetungiga.

"Asjaolud on tõeliselt kohutavad, kui vaatamata läbirääkimistele ründavad Vene väed tsiviilobjekte, tsiviiltaristut ja elumaju. Kui inimesed surevad, see on õudus," sõnas Terehhov.
Päästeteenistuse teatel põhjustas droonirünnak kahes Harkivi linnaosas tulekahjusid.
"Põlesid kolm elumaja ja üks taristurajatis," seisab esialgses teates.
Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes kaks inimest
Venemaa väed ründasid pühapäeval Dnipropetrovski oblastit suurtükkide ja droonidega, mille tagajärjel hukkus kaks ja sai haavata viis inimest, vahendas võimuesindajate informatsiooni uudistekanal Ukrinform.
Dnipropetrovski oblasti sõjalise administratsiooni juhi kohusetäitja Vladõslav Haivanenko andmetel ründas vaenlane droonide ja suurtükiväega Nikopoli, Pokrovske, Marhanetsi, Mõrove ja Tšervonohrõhorivka kogukondi.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 166 450 (võrdlus eelmise päevaga +1190);
- tankid 11 366 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 23 620 (+5);
- suurtükisüsteemid 34 626 (+41);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1549 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1248 (+0);
- lennukid 428 (+0);
- kopterid 347 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 83 769 (+431);
- tiibraketid 3981 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 68 006 (+84);
- eritehnika 4003 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Mait Ots
Allikas: The Kyiv Independent, BNS, Ukrainska Pravda, Reuters, RBC Ukraine









