Tallinna endine haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante lükkas tagasi Kallase väite, et koalitsioonilepingusse lisatud punkt eestikeelsete ja üleminekukoolide eristamisest on seadusevastane. Kante sõnul tugineb see lahendus juba kehtivale korrale ning kindlustab lapsevanemale selge valikuvabaduse.

Kante meenutas, et linn võttis 2023. aasta detsembris vastu otsuse defineerida nii eestikeelne kool kui ka eestikeelsele õppele ülemineku kool. "Lapsevanemal peab olema otsustav sõna selles, millises keskkonnas tema laps õppima hakkab," ütles ta. Sama põhimõte on tema sõnul kirjas ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvis, mis annab vanemale õiguse valida kooli, sõltumata keelekeskkonnast. "Ma ei näe siin midagi seadusvastast," lisas Kante.

Ministri kriitikale vastates rõhutas Kante, et tegemist pole uue eristusega, vaid juba aastaid Tallinna elukohajärgse kooli määramise tingimustes kirjas oleva praktikaga.

Kante sõnul on koalitsioonileppe vastava punkti eesmärk laiem: laiendada toetusmeetmeid nii üleminekukoolidele kui ka koolidele, mis töötavad juba täielikult eesti keeles. Ta tõi esile, et koolid saavad paindlikumalt otsustada, millist tuge konkreetne laps vajab.

"Õpetaja abide toetusmeede rakendub täies mahus. Kool ise hindab, millist abi laps vajab, et edukalt õpetada," ütles ta.

Rahaliselt tähendab see tema sõnul märkimisväärset lisapanust. Ainuüksi õpetaja abide jaoks on koalitsioonileppe järgi kavandatud ligi miljon eurot. Kokku peaks lisaraha maht ületama kolme miljoni euro piiri juba järgmisel aastal, kui üleminekutoetusi hakatakse laiendatud kujul rakendama. Õppevara täiendav rahastus selgub eelarve menetlemise käigus.

Kallas: 2023. aasta otsust me kritiseerimegi

Kui Kante sõnul on Tallinna linn juba 2023. aastast lähtunud põhimõttest, et lapsevanem saab valida, kas panna laps eestikeelsesse või üleminekukooli, siis Kallas ütles, et just seda juriidilist eristust riik ei luba.

"Me kritiseerisime seda juba siis, kui Tallinn teatas, et hakkab klassikomplekteerimisel käsitlema eraldi eesti õppekeelega ja üleminekukoole. See on seadusevastane," märkis minister.

Kallase sõnul läheb selline mõtteviis otsesesse vastuollu kogu eestikeelsele õppele ülemineku reformi eesmärgiga. "Reformi mõte on lõpetada koolide ja laste eristamine keeleoskuse järgi. Kõikidel lastel peab olema võimalus õppida ühtses eestikeelses koolis, ühesuguste võimalustega," rõhutas Kallas.

Kallas lisas, et kui laps suunatakse üleminekukooli pelgalt seetõttu, et ta ei oska piisavalt eesti keelt, taastoodab see keelepõhist eraldamist: "See pöörab reformi eesmärgi teistpidi – lapsi eristatakse taas keeleoskuse järgi."

Kallas ei vaielnud vastu Kante välja käidud keeleõppe lisatoe võimalusele, kuid küsis, miks on üldse vaja koole eraldi liigitada.

"Kõik esimesed klassid Eestis, sealhulgas Tallinnas, õpivad eesti keeles. Ja Tallinna olukord on selline, et ka varem puhtalt eestikeelsetes koolides on esimestes klassides palju lapsi, kes eesti keelt ei oska," selgitas ta.

Kallase sõnul ei sõltu tuge vajavate laste hulk mitte kooli ajaloolisest õppekeelest, vaid konkreetsest klassist. Seetõttu peab ka toetus olema vajaduspõhine, mitte seotud kooli tüübiga. "Kui ühes koolis on palju lapsi, kes vajavad keeleõpet või abiõpetajat, siis tuleb tuge sinna suunata – sõltumata sellest, kuidas kooli nimetatakse," ütles minister.

Kallas märkis ka, et koalitsioonilepe on siiski alles poliitiline dokument ning sõnastust on võimalik täpsustada.

"Võib-olla nad tõesti mõtlesid midagi muud, aga leppes on mustvalgelt kirjas, et eristame koole ja komplekteerime klasse keeleoskuse järgi," lausus ta.

Tallinna tulevase praktika kohta soovib minister selget vastust juba enne 2026. aasta õppeaasta algust. Kui peaks kujunema olukord, kus eesti keelt mitteoskavaid lapsi suunatakse ühte kooli ja keelt valdavaid lapsi teise, oleks see ministri sõnul selges vastuolus seadusega. "Selline praktika ei ole kooskõlas kehtiva õigusega," kinnitas Kallas.

Minister ütles, et ta jääb ootama, kuidas linn oma lubadusi sisustab ning kas koalitsioonileppe vaidlusalune punkt sõnastatakse ümber.

Kante pole veel kindel, kas temast saab hariduse abilinnapea

Kante enda võimalik naasmine abilinnapea ametisse on veel lahtine. Ta ei soovinud spekuleerida, kuid tõdes, et koalitsiooniläbirääkijad peaksid ametikohtade jaotuse osas selgusele jõudma nädala jooksul.

"Esmaspäevasest uudisest saime teada, et hariduse abilinnapea koht läheb Keskerakonnale," märkis ta. Küsimusele, kas just tema on selle koha peamine kandidaat, Kante ei vastanud.

"Eks selgub," sõnas Kante.