Euroopa Liidus on energiajookide müügi alla 18-aastastele keelanud näiteks Läti, Leedu, aga ka Poola, Rumeenia ja Ungari. Mitmed liikmesriigid piiravad selliste jookide jõudmist alaealiste kätte teiste riigisiseste regulatsioonidega.

Eestis reguleerib energiajookide müüki  alaealistele energiajookide turustamise hea tava. See tähendab, et seadustes üldine vanusepiirang energiajookide müügile puudub, kuid kaupmehi utsitatakse neid piiranguid ise kehtestama.

Kaupmeeste liit tegi 2016. aasta suvel oma liikmetele ettepaneku kehtestada energiajookide müügile piirang alla 16-aastastele ning sellega liitusid aastaks 2019 kõik kaupluseketid.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) viimase uuringu tulemused näitavad, et kui veel 11 aasta vanuselt pole energiajooki kordagi joonud 68 protsenti poistest ja 73 protsenti tüdrukutest, siis 15. eluaastaks on see protsent vähenenud vastavalt 44 ja 46 peale.

Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Marge Saamel ütles ERR-ile, et viimase Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel tarbib iga päev energiajooke viiendik 11–15-aastastest õpilastest. Enim on tarbijaid 15-aastaste hulgas ja just poiste seas.

"Kui me arvestame seda, et energiajooki tegelikult ei oleks üldse vaja juua ja see võiks üldse olemata olla, siis pigem  on see number suur," ütles Saamel.

Saameli sõnul on trend murettekitav, sest võrreldes eelmise uuringuga on energiajookide tarvitamine laste seas kasvanud.

"Poiste hulgas on kasv olnud väiksem, aga eriti suurt tõusu on näha tüdrukute hulgas, kus 2018. aastal oli igal nädalal energiajoogi tarbijate hulk kaheksa, 2022. aastal aga juba 18 protsenti," ütles ta.

Hiljutisel Euroopa Parlamendi keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjoni kuulamisel oli arutuse all alaealistele üleüldise energiajookide müügikeelu kehtestamine.

Eestis on nii keelu pooldajaid kui ka vastaseid.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht ja endine sotsiaalminister Signe Riisalo ei pea üleüldise keelu kehtestamist õigeks.

"Siin ma arvan küll, et liikmesriigid on nii pädevad, et näha oma siseriiklikke tarbimistrende ja probleeme, aga ka viise, mismoodi läheneda, milliseid asju keelustada ja kuidas neid keelde rakendada. Ma arvan, et üle-euroopaliselt vast ei ole mõistlik seda energiajookide keeldu alaealistele siiski rakendama hakata," ütles Riisalo.

Sotsiaalkomisjoni liige ja varasem terviseminister Tanel Kiik toetaks üle-euroopalist keeldu. "Mina isiklikult toetan seda," ütles Kiik. "Ei ole selliste jookide tarbmisest lastele mitte mingit kasu, küll aga kaasneb sellega mitmeid terviseriske."

Kiik lisas, et sellise keelu kehtestamine ei eeldaks ka mingeid radikaalseid järelevalvemeetmeid, sest juba täna kehtib dokumendikontrolli nõue näiteks tubaka-ja alkoholimüügil.

Signe Riisalo osutas, et jaemüüjate seatud piirangud töötavad ja selle eest, et energiajoogid ei jõuaks alaealiste kätte, peaksid hea seisma ka teised ehk panustada tuleks selgitustööle ja kaasnevatest ohtudest rääkimisele.

"Kõigepealt algab see ju kodust ja perekonnast, kindlasti lasteasutuste küsimus on see;  treenerid, huvihariduses – igal pool on lastele seda teadmist  ja käitumisharjumust viia ja seda ka juurutada. Sest hästi suur roll toitude-jookide tarbimisel on harjumustel," selgitas Riisalo.

Marge Saameli sõnul tegeletakse ka  teavitustööga, kuid tarbimine näitab ikkagi kasvutrendi.

"Me ikkagi ju teavitustööd teeme ja soovime, et noored neid energiajooke nii palju ei tabiks, aga kahjuks numbrid näitavad, et võrreldes eelmise uuringuga on energiajookide tarbimine ikkagi suurenenud," ütles Saamel.