Surve Washingtonist, et Ukraina nõustuks USA rahuplaaniga, kasvab. Osa Euroopa riigijuhte hoiatavad Kiievit, et ameeriklased võivad Ukraina hüljata. Euroopa seda ei tee, lubas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

"Me kõike saame aru, et me ei suuda ohverdada sama palju kui Ukraina rahvas, aga me saame nendega sammu pidada võhmas, meelekindluses ja vastupidavuses. Me saame neid varustada vahenditega, millega nad saavad ennast kaitsta ja rahuläbirääkimisi pidada jõupositsioonilt," lausus von der Leyen.

Selleks, et Ukrainal jääks valik võitlust jätkata, on vaja raha. Järgmise kahe aasta jooksul 135 miljardit eurot, viitab komisjon rahvusvahelise valuutafondi hinnangule. Sellest kaks kolmandikku ehk 90 miljardit eurot saaks Euroopa anda laenuna, mis võetakse Euroopa Liidus külmutatud Vene varast.

"Meie ettepaneku alla langevad kõik finantsasutused, kuhu on kogunenud selline raha. Need asutused peaks liigutama selle raha sõjakahjude hüvitamise laenu fondi. Teisisõnu, me võtame selle raha ja anname selle Ukrainale laenuna. Ukraina peab selle laenu tagasi maksma, siis kui Venemaa hakkab tasuma sõjakahjude eest. Selle lahenduse saab otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega," ütles von der Leyen.

Teine võimalus, mida komisjon pakkus, on see raha laenata Euroopa Liidus uue ühislaenuna ja siis Ukrainale jagada. See nõuaks aga kõigi liikmesriikide heakskiitu ja Ungari on juba selle välistanud. Seega on Vene külmutatud vara kasutamine praegu kõige lihtsam lahendus. Belgia sooviks aga just ühislaenu või üldse muul viisil Ukrainat toetada.

"Muidugi on hädavajalik katta Ukraina rahastuse vajadus. Sellest ei tohi valesti aru saada – Belgia toetab seda täielikult. Selles ei saa kahelda, aga selle tegemiseks on teisi võimalusi," märkis Belgia välisminister Maxime Prevot.

Enamik Euroopa Liidus külmutatud Vene varast paikneb Beligas, ettevõttes Euroclear. Tegemist on Euroopa finantssüsteemis tähtsa ettevõttega, mis vahendab ka paljude teiste riikide võlakirju.

"Riski ja Eurocleari keskset rolli Euroopa ja maailma finantsturgudel arvestades, igasugune kahtlus meie turu ülesehituse kindluse osas võib tõsiselt destabiliseerida meie riikide majanduslikku tervist," ütles Eurocleari tegevjuht Valerie Urbain.

Euroclear on kogu plaanile vastu ja nagu ka Belgia valitsus mures tagajärgede pärast.

"Me eeldame vastumeetmeid. Juriidilisi vastumeetmeid Eurocleari vastu, meie klientide vara konfiskeerimist Venemaal. Aga ma arvan, et venelased võivad minna veel kaugemale ja nad võivad kõik Belgia vara Venemaal võtta vastumeetmete käigus ära," lausus Urbain.

Tõesti, selle eest, et Venemaal äri tegevaid Belgia ettevõtteid karistatakse, ei taha teised liikmesriigid Belgiale hüvitist maksta. Kuid siiski pole päris tõsi Belgia väide, et kõiki riske tahetakse jätta nende kanda.

"Me oleme loonud väga tugeva solidaarsusmehhanismi, kus kõige lõpuks võib sekkuda ka Euroopa Liit. Me tahame kõigile oma liikmesriikidele, ka Belgiale anda kindluse, et üks asi on täiesti kindel. Me jagame seda koormat võrdselt, nagu on Euroopas tavaks," lausus von der Leyen.

Ehk ka teised liikmesriigid võtavad summast oma suuruse järgi kindla osa enda vastutada. Kui näiteks kohtu käsul või rahulepingu tulemusel peab raha Venemaale tagasi maksma, ei tee seda Belgia üksi. Euroopa Liit sekkuks, kui mõni liikmesriik oma kohustust ei täida.

Eesti peaks tagama tõenäoliselt mitusada miljonit eurot. Kuid seda on vaja ainult plaani ebaõnnestumisel. Õnnestumisel ei maksa selle toe eest Euroopa maksumaksja, lausus Eesti välisminister Margus Tsahkna.

"Belglaste mured ei tule tühja koha pealt. Plaan on jõuline, keeruline ning võib-olla mitte nii riskantne, nagu Belgia kardab, aga ikkagi riskantne. Juriidiliselt põhineb kogu ettepanek Euroopa Liidu aluslepingute artiklil, mis lubab erakorralisi samme, kui liikmesriikide majandused on ohus. See ettekääne lubab otsuse teha ka ilma Belgiata," ütles Tsahkna.

Siiski on ka praegu vajalik enamus ilma Belgiata olemas, lisas Tsahkna. Lootuses Belgia peaministrit Bart De Weverit veenda tegi Saksa liidukantsler Freidrich Merz reedel Brüsselisse erakorralise reisi. Ka Merz rõhutas pärast, et riske peab võrdselt jagama, aga seni pole kuulda, et De Wever oleks meelt muutmas. Seega oodatakse järgmise nädala lõpus, kui riigijuhid peaks Euroopa Ülemkogul otsuse langetama, pikka vaidlust.