Euroopa Komisjon tegi eelmisel nädalal ettepaneku rakendada Vene varade suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 122. Seda on varem kasutatud majanduskriiside, näiteks COVID-19 pandeemia ja energiakriisi lahendamiseks.

Uudses tõlgenduses väitis komisjon, et Venemaa täiemahulise sissetungi tekitatud tagajärjed on põhjustanud kogu EL-ile tõsise majandusliku mõju, vallandades tarnehäireid, tekitanud suuremat ebakindlust, riskipreemiate tõusu, investeeringute vähenemist ja kasvatanud tarbijate kulutusi, samuti lugematuid hübriidrünnakuid droonide sissetungide, sabotaaži ja desinformatsioonikampaaniate näol.

"Liidu majandusele tekitatava kahju piiramiseks on hädavajalik takistada rahaliste vahendite ülekandmist Venemaale," seisis ettepaneku selgituses.

Keelu kohaselt vabastatakse 210 miljardit eurot siis, kui Venemaa tegevus on objektiivselt lakanud kujutamast endast olulist ohtu Euroopa majandusele ja Moskva on maksnud Ukrainale sõjakahjude eest reparatsioone ilma majanduslike ja rahaliste tagajärgedeta Euroopa Liidule.

Varade vabastamise käivitamiseks on vaja uut kvalifitseeritud häälteenamust.

Häälteenamusega kokkulepitud õiguslik lahendus vähendab oluliselt võimalust, et Kremli-meelsed Euroopa Liidu riigid nagu Ungari ja Slovakkia saaksid tekitada olukorra, kus külmutatud raha Venemaale tagasi tuleb anda.

Erakorralise olukorra klausel muudab senist korda, mille kohaselt pidid EL-i riigid Venemaale kehtestatud sanktsioone iga kuue kuu tagant uuendama, kusjuures see nõuab liikmesriike ühehäälset otsust.

Seega kaotavad Kremli-sõbralikud riigid oma õiguse sanktsioonidega kaetud raha vabastada lihtsalt sanktsioonide uuendamise vastu hääletades. Kui see juhtuks pärast seda, kui EL annab Kiievile laenu, mis oleks tagatud Vene varadega, oleksid EL-i 27 riiki kohustatud laenu Venemaale tagasi maksma.

Saadikute otsusele peab selle jõustumiseks reede õhtuks oma heakskiidu andma ka liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnev EL-i Nõukogu.

Kui neljapäeval heaks kiidetud õigusmehhanism jõustub, tähendab see, et Venemaa riigivarad Euroopas võivad jääda igaveseks külmutatuks, märkis väljaanne Politico.

Samm annab suure löögi Kremli lootustele oma raha vabastada sõjajärgse rahulepingu osana – idee, mida on toetanud USA president Donald Trump, kuid mis on Euroopas endiselt ebapopulaarne.

Pärast suursaadikute tehtud otsust vaidlustas Ungari selle põhjendusel, et see rikub EL-i õigust ja õõnestab komisjoni neutraalsust. Slovakkia peaminister Robert Fico teatas oma kirjas Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale, et on vastu igasugusele lahendusele Ukraina rahaliste vajaduste rahuldamisele, mis hõlmaks Ukraina sõjaliste kulude katmist lähiaastatel.