"Välisilm": mida tähendab USA uus julgeolekustrateegia Euroopa ja Eestile?
Möödunud nädalal avaldatud USA uus rahvusliku julgeoleku strateegia seab Euroopale ja NATO-le varasemast märksa rangemad ootused. Kui praegused arengud jätkuvad, ei pruugi Washingtoni hinnangul Euroopa riigid olla enam piisavalt tugevad liitlased. Samal ajal ei nimeta USA Venemaad enam otseseks julgeolekuohuks.
USA rahvusliku julgeoleku strateegia dokument on Ameerika välispoliitika alusraamistik, mille iga uus administratsioon koostab oma ametiaja alguses. Selles 33-leheküljelises ülevaates on mustvalgelt kirjas Washingtoni prioriteedid ning see, kuidas USA näeb järgnevatel aastatel oma liitlaste rolli.
Möödunud nädalal avaldatud dokument märgib selget nihet võrreldes eelmise administratsiooni lähenemisega: Euroopale ja NATO-le seatakse senisest märksa rangemad ootused.
Lisaks kriitikale ebapiisavate kaitsekulutuste kohta hoiatab strateegia ka Euroopa tsivilisatsiooni hääbumise eest. Administratsiooni hinnangul tulenevad riskid Euroopa rändepoliitikast, sõnavabaduse piiramisest ning poliitilise opositsiooni mahasurumisest.
"Iseenesest need ootused ei tohiks olla kellelegi päris uudiseks. Sarnaseid ootuseid on USA administratsioon väljendanud läbi oma ametiaja. Ja päris palju sellest on ju tuttav ka läbi Donald Trumpi kampaania sõnumite," ütles Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk.
"Samas me teame, et maailma sündmused ja arengud sageli viivad tegevused teistele teedele, tekivad uued prioriteedid. Nii et kindlasti ei saa oodata, et täpselt nii, nagu see dokument kirjeldab, õnnestub ka (kõike) sada protsenti ellu viia," lausus kaitsepoliitika nõunik Liis Mure.
Dokument toob välja mitmeid murekohti, mis Washingtoni hinnangul pärsivad Euroopa võimet olla tugev ja järjepidev partner. Seal on kirjas: "Kui praegused suundumused jätkuvad, on maailmajagu hiljemalt 20 aasta pärast tundmatuseni muutunud. Seega pole kaugeltki ilmne, kas teatud Euroopa riikide majandus ja sõjavägi on piisavalt tugevad, et jääda usaldusväärseteks liitlasteks."
USA administratsioon on viimase 11 kuu jooksul korduvalt kritiseerinud Euroopa väärtusruumi ning andnud mõista, et eurooplaste geopoliitiline kaal on hääbumas. Ameerika avalikkus seevastu peab Euroopat jätkuvalt oluliseks liitlaseks.
"NATO on pakkunud kaitset mitte ainult eurooplastele, vaid ka Ameerika Ühendriikidele. Ma näen Euroopa riike USA liitlaste ja sõpradena. Minu arvates peaksime olema eurooplaste suhtes sõbralikumad," ütles Arthur.
"Ma arvan, et nad on paremad liitlased kui meie ise. Nad ei saa meid usaldada. Vähemalt see mulje jäi sellest raportist. Ülejäänud maailm tunnistab, et Ameerikat ei saa alati usaldada," lausus Angela.
Strateegiadokument ütleb otsesõnu, et USA ei soovi enam käsitleda NATO-t kui lõputult laienevat organisatsiooni. Kohalik meedia on kirjutanud, et Washington pole rahul ka sellega, kuidas Euroopa on oma kaitsevõimet seni kasvatanud.
Möödunud nädalal ringlema hakanud teabe järgi ootab USA, et Euroopa võtaks 2027. aastaks enda kanda suurema osa NATO konventsionaalsest võimekusest. Suurim küsimus on, kui realistlikud need eesmärgid Euroopale tegelikult on.
"Miks 2027 on nii oluline teetähis ameeriklaste jaoks – Hiina juht Jinping on andnud oma relvajõududele korralduse, et aastaks 2027 peavad nad olema võimelised vajadusel relva jõuga Taiwani üle kontrolli võtma. Ja sellisel juhul USA prioriteediks oleks sellise sõjalise konflikti heidutusega ärahoidmine ja halvimal juhul tuleks USA relvajõude seal kasutada. Kui aga samal ajal peaks puhkema konflikt Euroopas, ja me teame, et Venemaa ja Hiina suhe on on strateegiline tänaseks päevaks, siis võib-olla Euroopasse teatud väga kriitilisi võimeid ja üksusi ei ei jätkuks," lausus Mure.
Suurim küsimus on, kui realistlikud need eesmärgid Euroopale tegelikult on.
"Kõiki ameeriklaste väga kriitilisi asju, mida nad pakuvad – kaugtäppislöögivõime, teatud õhuvõimekused, teatud merelised võimekused – ei suuda eurooplased asendada, aga see ei tähenda, et ei saaks midagi teha. Kindlasti ma arvan, et me ei peaks alahindama USA soovi, et Euroopa näitab juba lähitulevikus väga tõsiseid samme selles suunas, et teatud kriitilisi võimeid hakata ise pakkuma," ütles Mure.
Ekspertide hinnangul pole paanikaks põhjust, kuid tuleb arvestada, et Euroopa ja USA suhted on muutumas.
"Ega see meid kindlasti paremas valguses ei näita, kui me oskame ainult defineerida oma olekut mureliku või ärevana. Pigem oleme pragmaatilised ja teeme neid asju, mis on õiged, õigel viisil," lausus Prikk.
Nädalavahetusel kinnitas kaitseminister Pete Hegseth, et USA aitab liitlasi, kes panustavad ise oma kaitsesse. Ta tõi eraldi esile ka Balti riigid.
"Sõnumeid Balti riikide kui tublide liitlaste kohta oleme me kuulnud nii tema kui ka teiste ametnike suust juba varem. See kinnitab, ma arvan, et Eesti on õigesti tegutsenud," ütles Mure.
Viimaste küsitluste järgi on USA avalikkuse toetus NATO-le küll endiselt kõrge, kuid mitte tingimusteta.
"Kui USA tahab vähendada kulutusi sõjanduses ja kaitses, peavad eurooplased ise rohkem panustama. Samas peame jääma liitlasteks. Kui Venemaa tungib kallale mõnele Euroopa riigile, peame austama NATO põhimõtet, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu," leidis Ken.
Strateegiadokument ei nimeta Venemaad aga enam otseselt julgeolekuohuks ega vaenlaseks. Kreml on kommenteerinud, et uus USA julgeolekustrateegia langeb suurel määral kokku Venemaa vaadetega.
Toimetaja: Marko Tooming








