Tuumaenergia- ja ohutuse seadus loob õigusliku raamistiku, mis katab kogu tuumakütusetsükli alates kaevandamisest ja käitamisest kuni jäätmete lõppladustamiseni ning tegeleb tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ning kiirgus- ja keskkonnakaitsega.

Seadusega ei otsustata ära tuumajaama rajamist või milline see olema peaks, ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt eelnõu tutvustamisel. Samuti ei otsustata selle seadusega millisest allikast ja kui palju Eestis peaks elektrit tootma, lisas ta.

Samas rääkis sutt, et tema vaates saaks Eestisse siiski tulla väikesed moodulreaktorid. Näiteks mida plaanib ehitada Fermi energia.

"See on tehnoloogia, mis praegu areneb väga kiiresti. Huvi selle tehnoloogia kasutuselevõtuks ja tegelikult ka juba kasutuselevõtt, näiteks Kanadas, on käimas," ütles Sutt ja lisas, et selleks ajaks kui Eestisse võiks midagi ehitada, on tehnoloogia juba läbi katsetatud.

Seadus kehtestaks nõuded tuumajaamadele – alates asukoha valikust ja ehitamisest kuni käitamise ja jäätmete lõppladustamiseni – mida kehtiv õigus, näiteks kiirgusseadus, praegu ei reguleeri.

"Tuumaenergia on puhas, kindel ja konkurentsivõimelise hinnaga. Meeldetuletuseks, me jätkuvalt impordime umbes kolmandiku oma elektrienergiast ja meil on kindlasti vaja Eestisse juurde elektritootmist," ütles Sutt.

Tuumaenergia üle hakkaks sõltumatu regulaatorine järelevalvet teostama tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA). Loasüsteem hakkab olema astmeline – algselt eelhinnang, siis ehitusluba ja lõpuks käitamisluba.

Eelnõu rakendaks saastaja maksab põhimõtet, ehk tuumaenergia tootja maksaks dekomissioneerimisfondi jäätmekäitluse kulude katmiseks, mis peaks jaama eluea lõpuks olema üle miljardi euro ning nõuaks käitajalt finantstagatisi ja vastutuskindlustust võimalike kahjude hüvitamiseks.

Lisaks maksaks tuumajaama loa omaja kohaliku kasu tasu kohalikule omavalitsusele, mis jaotab 50 protsenti laekunud summast füüsilistele isikutele, kelle elukoht jääb tuumajaama lähedusse või hädaolukorra planeerimistsooni.

Omavalitsus, kus tuumajaam paikneb, võiks kliimaministeeriumi hinnangul kohaliku tasu instrumendina saada 0,3 eurot võrku toodetud megavatt-tunnilt.

Riikliku võimekuse loomine, sealhulgas umbes 80 regulaatortöökoha loomine, koolitused ja IT-süsteemide arendamine, läheb maksma 73 miljonit eurot, millest suur osa on kavas täita tuumajaama ehitaja makstavatest menetlus- ja järelevalvetasudest.

Täiendavad kulud pääste- ja tehnilise valmisoleku arendamiseks võivad ulatuda kuni 54 miljoni euroni, sõltuvalt valitud tehnoloogiast ja seotud riskidest.

Samas näeb kliimaministeerium, et kui tuumajaama reaalselt ehitama hakatakse, siis kuuendast aastast algab maksutulu laekumine ehitustegevuselt ja tööjõult ning tulud hakkavad ületama kulusid juba ehitusetapis.

Pärast tuumaelektrijaama käivitamist ehk 11. aastast, ületavad riigieelarvesse laekuvad tulud kulusid vähemalt 19 miljoni euro võrra aastas.

Valitsuse peaks eelnõu jõudma järgmise aasta märtsis, misjärel arutaks eelnõud riigikogu. Seadus on jõustuma kavandatud 2027. aasta jaanuarist.

Lisaks liigub riik paralleelselt edasi tuumajaama ehitamise riikliku eriplaneeringuga, mille valitsus algatas aprillis. Sutt ütles, et eriplaneeringu puhul võiks 2027. aastaks selguda koht, kuhu tuumajaama saaks ehitada.