Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, kuidas jagada euroraha järgmisel seitsmeaastasel eelarveperioodil. Kuigi liikmesriigid on oma sõna sekka öelnud, on seni euroraha jagamist juhitud eeskätt Brüsselist. Eesti põllumehed said selleks eelarveperioodiks niiviisi umbes 2,1 miljardit eurot.

Järgmisel korral jagatakse plaani järgi euroraha aga hoopis teistmoodi. Eesti põllumajandusele on kindlalt ette nähtud poolteist miljardit eurot ehk siis viiendiku võrra vähem kui seni.

Ülejäänud raha osas peab aga Eesti valitsus ise otsustama, kuivõrd suur hulk eurorahast suunata põllumeestele ning kuivõrd suur hulk teistele valdkondadele.

"Ministeeriumid koostavad koostöös sektoriga oma plaanid – milliseid väljakutseid adresseeritakse, millised on tegevused ja nende eelarved. Siis on ilmselt rahandusministeeriumi ja riigikantselei hinnata, kuidas see läheb kokku meie laiemate eesmärkidega, mis riigil on julgeoleku vallas, "Eesti 2035" programmis ja muudes strateegilistes dokumentides," ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Pärtel lausus, et regionaalministeeriumi mõtete järgi võiks põllumeestele eraldada järgmisel perioodil sama palju raha kui sel perioodil ehk siis kokku umbes 2,1 miljardit eurot. See tähendab, et rahasumma väheneks ainult inflatsiooni võrra.

"Kindlasti mingid komakohad seal muutuvad, aga laias laastus võib nii öelda küll," lausus ta.

See, kas valitsus eraldab põllumeestele ka selle summa, mida regionaal- ja põllumajandusministeerium sooviks, selgub kuskil järgmise aasta lõpus.

Ants-Hannes Viira põllumajandus-kaubanduskojast ütles, et see, kui palju valitsus otsustab põllumeestele euroraha eraldada, mõjutab paratamatult ka nende konkurentsiolukorda.

"Need riigid, kes ei soovi rohkem toetada või kellel ei ole rohkem võimalik toetada, panevad oma toidutootjad ebavõrdsematesse konkurentsitingimustesse võrreldes nende riikidega, kus võimalused ja poliitiline tahe on teistsugune," sedastas Viira.

Viira ütles, et kui toetuseid peaks jääma vähemaks, siis jääksid põllumajandustootjad rohkem ilmastiku ja turgude meelevalda. See võib sundida aga ettevõtteid sektorist lahkuma ja muuta ka kodumaise toidutootmise ebastabiilsemaks.

"Nagu sellel aastal kogesime, on põllumajandussektoris väga palju väljakutseid: meil on ilmastikukahjud teraviljakasvatuses ja köögiviljakasvatuses, sigade aafrika katk. Sellel aastal on sektor saanud rohkem kui 100 miljoni euro eest kahjusid," tõdes ta.