Võrklaev: kui me tahame kindlustunnet, siis riigieelarve defitsiit on vajalik
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu tuleva aasta riigieelarve, mis on 4,5 protsenti SKP-st defitsiidis. Rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva (Reformierakond) sõnul oli defitsiit paratamatu valik, kuna oluline on tugevdada Eesti kaitsevõimet ja pakkuda eestlastele tulumaksuvabastuse näol kindlustunnet.
Eelarve sai vastu võetud napilt. Teie kolleeg Aivar Sõerd jättis hääletamata. Kui veel keegi oleks näiteks puudunud, ei oleks hääli koos olnud. See ei näita koalitsiooni olukorda just väga tugevana. Milline on koalitsiooni tervis?
Eelarve sai vastu võetud. Tegelikult ei olnud vaja 51 häält, võis ka olla vähem, aga peaasi, et poolt hääli rohkem on. Kui rääkida eelarve sisust, siis tegemist on riigikaitse eelarvega. Viis protsenti ja rohkem on järgmisel aastal kaitsekulud, mis tähendab 2,2 miljardit eurot. Mõni aeg tagasi tuli välja tabel, et 2024. aastal olime riigikaitsekuludelt Euroopa tipus ja nüüd me seda positsiooni selgelt hoiame. See on oluline, et meie riik oleks kaitstud.
Põhimõtteliselt pretsedenditult suures miinuses eelarve - 4,5 protsenti SKP-st sai nüüd riigikogus vastu võetud. Laenata tuleb umbes 2 miljardit eurot. Olete asjaga rahul? Sai nüüd hästi?
Ma kiidan heaks selle osa, mis on riigikaitselised kulud, mis on need 2,2 miljardit ja me ei saa unustada ära tulumaksureformi - 700 eurot tulumaksuvabastust järgmine aasta kõigile. See tähendab, et see tõstab inimeste, keskklassi eeskätt, sissetulekuid 154 eurot kuus, aastas 1848 eurot ehk see annab meie peredele ja inimestele kindlustunnet ning täiendavaid vahendeid juurde.
Teine pool sellest on tõesti riigieelarve defitsiit ja see on praegu meie keeruline valik. Kui me tahame, et meie riik oleks kaitstud, anda inimestele täiendavat kindlustunnet maksulangetuse näol, siis defitsiidi tõus on see teine pool ehk me peame endale aru andma, et see on see kompromiss.
Te olite rahandusministrina see inimene, kes pidi selgitama, miks on vaja maksutõusu, automaksu, käibemaksutõusu ja muud. Nüüd paljusid asju on see valitsus ära nullinud.
Neid asju ei ole nullitud. See valitsus on ka tagasi pööranud oma maksuotsuseid. Ma enne intervjuu alguses ütlesin, et me olime 2023. aastal, isegi 2024. aastal kaitsekuludega Euroopa tipus ehk need numbrid ja need muudatused, mis me tegime maksude näol, tegime kokkuhoidude näol, lähevad kaitsesse ja need läksid ka kaitsesse. Tagantjärele numbrid näitavad, et Eesti on aastaid panustanud ja ka tulevikus panustab väga tugevalt riigikaitsesse. Me jätkame seda ja see on paratamatus. See on praegu meie riigi jaoks kõige prioriteetsem koht.
Suur tükk puudujäägist on ka tuleva aasta maksulangetus. Kas teie partei saab soovitu ja kas te hindate, et madalamad maksud viivad koalitsiooni toetuse tõusule?
Kui me räägime tulumaksuvabast tulust 700 eurot kõigile, siis see ei ole tehtud reitingu pärast, vaid on olnud Reformierakonna lubadus. See on maksuküüru, mis tubli inimest karistab, kaotamine ja inimesed saavad 154 eurot kuus rohkem kätte ja 90 protsenti Eesti inimestest võidab sellest tulumaksureformist.
Aga teised tagasipööramised, mis on tehtud?
Kui me räägime ettevõtete tulumaksust, siis see oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna kinnisidee ja ma olen kahe käega poolt, et ettevõtete tulumaksu ei peaks Eestis olema. Kui ma valitsuses olin, seisin sellele vastu, sotsiaaldemokraadid suutsid vahepeal meie käed ära väänata selles osas, aga nüüd enam ettevõtete tulumaksu ei ole ja see on Eesti majandusele ning riigile edu toonud. Toob ka tulevikus.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera", intervjueeris Priit Kuusk









