Riigikogus võeti 49 poolthääle ja 31 vastuhäälega vastu uus lisaeelarve, hääletamata jättis 13 ning puudus 8 rahvasaadikut.

Sealhulgas jätsid hääletamata ka reformierakondlased Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev.

Endised rahandusministrid Sõerd ja Võrklaev ei toetanud selle aasta lisaeelarvet ka riigikogu rahanduskomisjonis. Seetõttu jõudis see riigikogu suurde saali lõpphääletusele soovitusega seda mitte toetada.

Mitmed opositsioonisaadikud juhtisidki saalis sellele tõigale tähelepanu ning keskerakondlase Andrei Korobeiniku sõnul oli segane, miks asi üldse üldkogu ees hääletusele läheb, kui rahanduskomisjonist soovitust eelarvet toetada ei tulnud.

"See väga selgelt tõestab seda, et ettepanek oli just kolmandat lugemist mitte korraldada, sellepärast et komisjon poolhäälte enamusega otsustas, et kolmandal lugemisel me seda ei hääleta," sõnas Korobeinik.

Samas vastas talle istungi eesistuja rollis olnud Toomas Kivimägi (Reformierakond), et seadused on suurde saali hääletusele läinud ka ilma komisjoni soovituseta.

"Me oleme korduvalt teinud ka niimoodi, et isegi kui on hääletatud mõne muudatusettepaneku vastu, samas saal on hääletanud sisse, siis lõppotsuse, nagu te kõik olete korduvalt öelnud, saab teha suur saal, ei keegi teine. Ja veel kord, antud juhul lõpphääletus kui selline tuleneb riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, vaatamata komisjoni sellisele otsusele," selgitas Kivimägi.

2025. aasta riigieelarve võttis riigikogu tavapäraselt vastu koalitsiooni häältega, kuid erandlikult jätsid siis hääletamata ka Sõerd ja endine kultuuriminister Signe Kivi.

Koalitsiooni poolt jättis hääletamata ka Kivi, kuid hääletamise hetkeks oli tema juba isiklikel põhjustel istungilt lahkunud.

Uue eelarve kohaselt vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot.

Seadusega suunatakse 10,98 miljonit eurot Eesti.ai projektidele, 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks. Täpsustatakse ka ASi Riigi Kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid, Eesti kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.