2017. aastal kuulutas maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) Eesti leetrivabaks riigiks, sest aastatel 2014 kuni 2016 ei olnud ühtegi kohalikku haigusjuhtu. Aasta pärast oli olukord muutunud.

Sel aastal on Terviseameti andmetel haigestunud leetritesse üheksa inimest. Haigestunute hulgas on neid, kes on viirushaiguse saanud välisriike külastades, aga ka neid, kelle puhul pole nakkusallikas teada.

Seesugune pilt teeb Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juhi Juta Varjase sõnul murelikuks: "Leetrid on väga-väga nakkavad, kulgevad päris sageli tüsistustega ja need tüsistused pole sugugi lihtsad – võib põhjustada kopsupõletikku, kõrvapõletikke, ajupõletikke -  ta on inimesele raske, aga nõuab pingutust ka meedikutelt."

Olukorda vaatavad ärevusega ka kooliõed. Seda enam, et näiteks Tallinnas jäi eelmisel aastal leetrite vastu vaktsineerimata kokku pea kaks suurt koolitäit lapsi, sõnas SA Tallinna Koolitervishoid juhtivõde Külli Reinsalu.

"Ja see teeb meid murelikuks, sest vaktsineerimine on ainus viis praegu, kuidas need leetrid eemale hoida. Leetrid ei ole ju ammu enam pelgalt ajalooline haigus, see on meie keskel jälle," ütles Reinsalu.

Viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus Eestis järsult langenud. 2023. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata.

Varjas ütles, et praeguseks on näiteks leetrite vastu vaktsineerimise hõlmatuse langus küll peatunud, aga hõlmatus  on endiselt madalam kui WHO soovituslik tase.

"Kui see hõlmatus on madal, siis me oleme ühiskonnana ka vastuvõtlikud ja paha on see, et sellisel juhul see haigus kipubki leidma üles just need inimesed, kes pole leetreid põdenud või on vaktsineerimata ja nende kaudu võib see haigus levida edasi ja põhjustada tõepoolest ka puhanguid," selgitas ta.

Vaktsineerimata jätmisel on mitmeid erinevaid põhjusi. Sagedasemad on kas ebapiisav teadlikkus või inimeseni jõudnud vastuoluline info vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta.

Reinsalu rääkis, et üha sagedamini jäävad lapsed vaktsiinist ilma lapsevanemate passiivsuse tõttu.

"Kooliõed küsivad absoluutselt iga toimingu kohta, mis on vaja teha kooliõpilasele, ehk siis antud juhul me räägime vaktsineerimisest, me küsime nõusoleku taasesitavas vormis, mis siis peab olema kirjalik, digiallkirjastatud," selgitas Reinsalu. "Lapsevanem sageli lihtsalt ei vasta kutsetele, mis on välja saadetud. Kooliõed näevad väga palju vaeva, saadavad mitmeid kirju, meeldetuletusi, aga kui mitte mingit vastust ei tule, siis ilma nõusolekuta kahjuks see laps jääb vaktsineerimata."