EL-i valitsused leppisid reedel kokku, et Venemaa riigivarasid hoitakse külmutatuna nii kaua kui vaja, selle asemel et hääletada sanktsioonide pikendamise üle iga kuue kuu tagant.

Otsus maandab riski, et Moskvaga heades suhetes olevad Ungari ja Slovakkia võiksid mingil hetkel külmutamise pikendamisest keelduda, sundides liitu raha Venemaale tagastama.

Varade tähtajatu külmutamise eesmärk on veenda Belgiat toetama EL-i plaani, millega antaks külmutatud Vene raha tagatisel Ukrainale kuni 165 miljardit eurot laenu. See kataks riigi sõjalised ja tsiviileelarve vajadused aastatel 2026 ja 2027.

Ukraina peaks laenu tagasi maksma alles siis, kui Venemaa on Kiievile sõjakahjud hüvitanud. See muudab laenu sisuliselt toetuseks, mis toimib Venemaa tulevaste reparatsioonimaksete ettemaksuna.

EL-i liidrid kogunevad 18. detsembril Euroopa Ülemkogul, et viimistleda reparatsioonilaenu üksikasjad ja lahendada ülejäänud probleemid. Muu hulgas vajab Belgia teistelt valitsustelt garantiid, et võimaliku Moskva kohtuvõidu korral ei jääks kulude kandmine üksi tema õlule.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastab esmaspäeval Berliini, et pidada kõnelusi Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga. Hiljem liituvad nendega ka teised Euroopa, EL-i ja NATO juhid, teatas Saksamaa valitsus.

Vene keskpank teatas, et kaebab Eurocleari kohtusse

Belgias asuvas rahvusvahelises arvelduskojas Euroclear on külmutatud Venemaa varadest 185 miljardit eurot.

Ungari peaminister Viktor Orbán teatas, et tema hinnangul tekitab EL-i samm külmutada Vene varad kvalifitseeritud häälteenamusega (15 liikmesriigi toetus, kes esindavad 65 protsenti rahvastikust) blokile korvamatut kahju.

Ta lisas, et Ungari teeb kõik endast oleneva "õigusriigi põhimõtete taastamiseks".

Vene keskpank nimetas EL-i plaane oma varade kasutamiseks ebaseaduslikuks ja teatas, et kaebab Eurocleari Moskva kohtusse. Hagi põhjuseks toodi kahjustav tegevus, mis takistab pangal oma raha ja väärtpabereid kasutada.

Tsahkna: EL-i otsus kinnitab, et Venemaa maksab oma tegude eest

Välisminister Margus Tsahkna sõnas, et tegu on kriitiliselt olulise otsusega, mis on eelduseks, et hiljemalt järgmisel nädalal toimuval Euroopa Ülemkogul võetakse vastu otsus anda Ukrainale külmutatud varade tagatisel laenu. "Tänane otsus kinnitab: Venemaa maksab oma tegude eest," sõnas Tsahkna.

"Euroopa võimsaim hoob Ukraina toetamiseks on Venemaa külmutatud varad," rõhutas Tsahkna. "Nüüd ootan ülemkogult järgmisel nädalal otsust, et need varad Ukraina heaks tööle panna – kiirelt, otsustavalt ja ilma ettekääneteta." 

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt saab Ukraina järgmise kahe aasta jooksul 90 miljardi euro suuruse laenu EL-is külmutatud Venemaa keskpanga varade abil, mida on EL-is umbes 210 miljardi euro väärtuses. Need vahendid tagavad Ukraina kaitse ja ülesehituse pikaajalise ja prognoositava rahastamise. 

"Ukraina vajab ellujäämiseks vähemalt 70 miljardit eurot aastas," ütles Tsahkna ja lisas, et on aeg kasutada agressori enda raha, et taastada see, mida ta hävitab. "Eesti on selle eest seisnud ja selle nimel töötanud 2022. aasta märtsikuust saadik."

Ukrainale põhjustatud kahju ületab juba 500 miljardit eurot ja Venemaa ei ole näidanud üles mingit kavatsust seda kompenseerida.