Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu muudab vaenu õhutamist puudutavaid sätteid selliselt, et avalik üleskutse diskrimineerimisele, vihkamisele või vägivallale rahvuse, rassi, nahavärvi, päritolu või usutunnistuse alusel ja selliselt, et see ohustab ühiskonna turvalisust, on karistatav kuriteona.

Lisaks muutub vaenumotiiv süütegu raskendavaks asjaoluks. Muudel alustel vaenu õhutamine jääb edaspidigi väärteoks, kuid väärteona saab karistama hakata ka puuetega inimeste suhtes vaenu õhutamise eest, mida seadus varem ette ei näinud.

Euroopa Liit keelustas vaenukõne juba 2008. aastal ning Eesti pidi otsuse üle võtma 2010. aastal. Kuna seda aga ei tehtud, on Eesti kohta algatatud rikkumismenetlus ja see võib päädida trahviga. Eelnõuga viiaksegi Eesti karistusõigus EL-i õiguse kohustustega kooskõlla, kuid see pole seletuskirja kohaselt ainus põhjus, mis muudatust on tarvis.

Vaenu õhutamist ei luba ka põhiseadus ning arvamus, nagu annaks sõnavabadus õiguse vaenu õhutada, on eelnõu kohaselt ekslik.

Justiitsminister Liisa Pakosta tõi esmaspäeval "Vikerhommikus" välja, et vaenu õhutamise puhul on juttu ainult juhtudest, mis on ohtlikud kogu ühiskonnale.

"Üksik kraaksatus kuskil sotsiaalmeedias ei kvalifitseeru sellele absoluutselt, inimesed võivad kahjuks üksteisele edasi halvasti öelda ja see ei ole kuidagi karistatav, see jääb iga inimese südametunnistuse peale," rõhutas Pakosta. "Ma ei soovita seda kellelgi teha, aga vangi selle eest inimesi tõesti ei panda."

Teisisõnu tähendab see tema sõnul, et see seadus ei puuduta niisama pröökamist, vaid olukordi, kus inimesed on piltlikult öeldes juba hangud ja vikatid haaranud.

Eelnõu seletuskiri sedastab, et vaenu õhutamine kahjustab ühiskonna turvalisust ja tõrjub inimesi ühiskonnast eemale. Lisaks üksikisikute õiguste kahjustamisele mõjutab vaenu õhutamine negatiivselt ka demokraatlikku diskussiooni ja õigusriigi toimimist.

Samuti tuuakse dokumendis välja, et rahvusvahelisele vihkamisele ja vägivallale kihutamine Vene avalikus propagandas ukrainlaste vastu näitlikustab, milliste inimsusvastste kuritegudeni võib vihkamise õhutamine viia.

Eelnõu võimaldab trahvida vihkamisele või vägivallale üleskutsujat kuni 300 trahviühiku või arestiga, aga kui selle paneb toime juriidiline isik, on trahvimääraks kuni 100 000 eurot.

Vaenukõne puudutava seaduse üle on arutelu käinud juba aastaid. 2023. aastal valitsuse heakskiidu saanud eelnõu läbis toona riigikogus esimese lugemise ja jäi siis seisma, nüüd on see aga kooskõlastusringile jõudnud.

Pakosta märkis, et praegu näeb karistusseadustik vaenuõhutamise eest ette rahatrahvi või äärmuslikul juhul aresti. Seaduseelnõu kohaselt on aga kõige raskemate juhtumite puhul nagu rahvust, rassi, nahavärvi ja usutunnistust puudutav vaenukõne ette nähtud vanglakaristus. 

"Inimesed on võimelised üksteist ründama ainuüksi selle tõttu, et usk on teine või nahavärv või rahvus on teine. Et seda ära hoida, sest sellele alati eelneb rahvahulkade üleskütmine, siis sellist üleskütmist tuleks karistada vanglakaristusega," rääkis Pakosta, kelle sõnul toimub niisugune üleskütmine sageli sotsiaalmeedias.

Erinevalt varem riigikogus toppama jäänud seaduseelnõust võtab Eesti Pakosta sõnul nüüdses eelnõus Euroopas kokkulepitu üle väga täpselt, ülemääraseks minemata. Nii on paika pandud ka koalitsioonileppes.

Endiselt jääb keelatuks ka sootunnuse järgi vaenu õhutamine, mille eest võib karistada rahatrahvi või äärmuslikul juhul arestiga, kuid vangi selle eest inimest ei panda.

Eelnõu ja selle seletuskirja kohaselt on seadus plaanitud jõustuma juba tuleva aasta algusest, kuid justiitsministeeriumi meediasuhete juht Britten Torstenberg ütles, et kuna eelnõule on eelnenud aastaid kestev arutelu, analüüsid ja ümarlauad, on ka selle materjalid märksa varem ette valmistatud ja neis sisalduv kuupäev ei ole enam täpne.

"Vaatame nüüd, kuidas menetlus edasi liigub ning määrame uue jõustumise aja," sõnas Torstenberg.

Opositsiooni kuuluvad riigikogu liikmed on eelnõu suhtes kriitilised, sest leiavad, et eelnõu sõnastus pole üheselt mõistetav.

"Näiteks kasutatakse sellist sõnastust, et on alust karta, et midagi võib juhtuda. Aga need alused ja tunnetused inimestel on ju väga erinevad. Milline on see tõlgendamisruum?" sõnas Keskerakonna fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid tõi välja, et endiselt on koosseisus sees see, et karistatav on tegu, mis ohustab ühiskonna turvalisust.

"Kes on see inimene, kes ütleb, milline seisukohaväljendus ohustab ühiskonna turvalisust? Ma arvan, et sellist inimest ei ole. Kui jätta kohtupraktika otsustada, siis me loomegi sellise olukorra, kus inimesed ei tea, milliste seisukohaväljenduste tõttu nad võivad sattuda kriminaalmenetluse alla või saada süüdi mõistetud. Õigusriigis on see vastuvõetamatu," sõnas Vooglaid.

Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti õigusruumis kõik vajalik teiste seadustega juba olemas.

"See on reguleeritud karistusseadustikus ja teistes seadustes. Mingit täiendavat seadust, mis tekitab täiendavat segadust, ei ole Eesti õigusruumi vaja," lausus Seeder.